Pentagon kärbib NATO lisajõudude lubadusi

75 aastat toimis NATO lihtsa vahetusena: USA tagas Euroopa kaitse ja Euroopa hoidis Ameerika vägesid oma territooriumil. Sõjalise planeerimise dokumendid võtavad seda korraldust nüüd korraga kahelt poolt lahti: sõdureid viiakse füüsiliselt välja ja samal ajal kärbitakse sõjaaja tugevdamislubadusi, millele NATO kaitseplaanid toetuvad.

19. mail ütles NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Alexus Grynkewich alliansi kaitsejuhtidele, et „täiendavaid ümberpaigutusi tuleb kindlasti oodata” (Stars and Stripes). Samal nädalal liikus Pentagon ametlikult vähendama USA panust NATO väemudelisse, salastatud raamistikku, mis määrab, kui palju vägesid iga liitlane sõjaajaks lubab. Reutersile viitas selles küsimuses kolm allikat (Military Times).

Nähtavas liinis on Euroopast juba ära viidud 5 000 sõdurit: muu hulgas tühistati soomusbrigaadi rotatsioon Poolasse ja viidi Saksamaalt ära kaugmaarakettide pataljon (Defense News). Vähem nähtav liin puudutab väemudelit ennast, mis määrab, kui palju lisavägesid kriisis Euroopasse tuleb. NATO piirkondlikud kaitseplaanid, mille liitlased leppisid kokku 2023. aasta Vilniuse tippkohtumisel, ehitati konkreetsete USA kohustuste peale. Ilma nende kohustusteta plaanid samal kujul ei tööta.

NATO peasekretär Mark Rutte nimetas muutust „oodatuks” ja „ainuõigeks” (Brussels Signal). Grynkewichi hinnangul jõuab Euroopa iseseisva kaitsevõimeni „kindlasti 2035. aastaks” (Breaking Defense). See jätab viie kuni üheksa aasta pikkuse vaheaja, kus vana julgeolekugarantii on kadumas, aga asendus pole veel olemas.

Iraan tühjendab laod

USA sõda Iraaniga, veebruaris 2026 alanud operatsioon Epic Fury, on CSIS-i hinnangul kulutanud 45–80% mitme kategooria USA täppisrelvadest (CSIS). Pentagon teatas Ühendkuningriigile, Poolale, Eestile, Leedule ja Norrale „tõsistest viivitustest” HIMARS-i rakettide, NASAMS-i tõrjerakettide ja Javelini tankitõrjerakettide tarnetes (Euromaidanpress). Euroopa kaotab korraga Ameerika sõdureid ja Ameerika relvi.

Saksamaa sai löögi, idatiib jäi haavatavamaks

Kõige teravama löögi sai Saksamaa. Kantsler Friedrich Merz oli avalikult kritiseerinud USA käitumist Iraani sõjas ja väidetavalt öelnud Saksa publikule, et tema lapsed ei peaks Ameerikasse kolima. Washington vastas 5 000 sõduri väljaviimisega Saksamaalt ja kavandatud Tomahawki tiibrakettide paigutuse tühistamisega. Merz möönis 19. mail, et raketikokkulepe on sisuliselt surnud (NTZ).

Saksamaa sügavam piirang ei ole raha, vaid inimesed. Bundeswehril on 120 000 tegevväelast, samas kui NATO nõue 2030. aastaks on ligikaudu 280 000. Berliin kavandas 2026. aasta kaitsekuludeks 108 mld €, kuid eelarverida ei too iseenesest uusi värvatuid. Mai küsitluse järgi peab USA-d liitlaseks veel vaid 41% sakslastest (YouGov).

Idatiival on USA taandumine jaganud liitlased eri kaaluga rühmadesse. Poola, mis kulutab kaitsele 4,48% SKP-st, saatis ametnikud kohtuma USA asekaitseministri Elbridge Colbyga. Colby on doktriini „NATO 3.0” üks kujundajaid: selle järgi jääb Euroopa tavakaitse eurooplastele, et USA saaks suunata jõude Hiina vastu (Defence24). Poola sai „näidisliitlase” sildi. Ent 4 000 sõduriga brigaadi rotatsioon tühistati siiski; varustus jõudis Poola sadamatesse ilma sõduriteta, kes seda kasutaksid.

Eesti välisminister nimetas USA otsuseid „koordineerimata” ning kutsus liitlasi „kiiresti selgitama välja põhjused ja järgmised sammud” (ERR). Rumeenia pööras olukorra enda kasuks, pakkudes ajutiselt majutuskohti USA varustusele, ning pälvis Washingtoni tunnustuse baaside avamise eest Iraani kampaania ajal.

Juuli Ankaras

NATO liidrite 7.–8. juuli tippkohtumine Ankaras näitab, kas väemudeli kärped kinnistatakse ametlikes alliansikohustustes. USA Kongressi vastuseis võib anda osalise piduri. Relvajõudude komiteede vabariiklastest kaitsepoliitika kullid on ähvardanud tagajärgedega, kui Pentagon langetab Euroopas paiknevate USA sõdurite arvu alla seadusega määratud 76 000 piiri (Notus). Colby loogika, et Euroopa peab oma tavakaitse ise kandma ja USA keskenduma Hiinale, tekkis aga enne Trumpi ning elab tõenäoliselt ka temast kauem.

Ameeriklased lahkuvad. Grynkewich kinnitas seda. Euroopa pealinnade otsused praegusest hetkest 2035. aastani määravad, kas tekkinud vahe jääb planeerimisprobleemiks või muutub julgeolekukriisiks.