Pentagon uurib Poola püsibaasi, brigaad ootab

USA maavägi tühistas mais üle 4 000 soomusväelase Poolasse saatmise (Defense News). 25. septembril ütles Poola kaitseministri asetäitja, et väed pole siiani kohale jõudnud (RMF24). Samal ajal teatas Pentagoni poliitikaülem Elbridge Colby USA senatis, et Washington uurib vägede alalise paiknemise võimalust Poolas (WNP/PAP). Alalist baasi oleks raskem tühistada kui vägede rotatsiooni, kuid seni avaldatu ei näita, kas see tooks Poolasse rohkem USA sõdureid.

Brigaadil pole saabumisaega

Puuduva üksuse näol on tegu soomusbrigaadiga: tankid, jalaväe lahingumasinad ja nende meeskonnad, kes pidid Poolas teenima ligikaudu üheksa kuud (Task & Purpose). Rotatsioon tähendab, et üksus teenib kindla aja, naaseb koju ja selle vahetab välja järgmine üksus.

Varasuvel muutus Varssavi sõnum brigaadi kohta. 17. septembril kirjutas meedia, et Pentagon on tühistamisotsuse ümber pööranud ja teatanud Poolale brigaadi saabumisest (POLITICO). Kaitseministri asetäitja Paweł Zalewski hilisemate sõnade järgi pole brigaad siiski riiki jõudnud ning avalikku saabumisaega pole teada. Eelmisel nädalal kirjutas To Brief, et rotatsioon on endiselt peatatud (To Brief).

Mida alaline baas tähendaks

Alaline paiknemine tähendab, et väed asuvad ühes baasis aastaid, mitte ei käi seal üksuste kaupa rotatsioonis. Washingtoni sõnastus on ettevaatlik: võimalust alles „uuritakse”. Zalewski läheb kaugemale: tema sõnul on poliitiline otsus sisuliselt tehtud ning baasi mahuks umbes 5 000 ameeriklast (TVN24).

Zalewski kolleegi Magdalena Sobkowiak-Czarnecka sõnul teeb lõpliku otsuse president Donald Trump pärast seda, kui Pentagon on üle vaadanud, kuhu USA väed maailmas paigutada (Polskie Radio). Ühegi baasi asukohta, sinna määratavat üksust ega avamisaega pole avalikustatud.

Varssavi näib soovivat USA kohalolekut, millest oleks raskem loobuda. Mais ilmnes, et USA maaväe üks käsk võib rotatsiooni edasi lükata. Alalisest baasist lahkumine nõuaks palju enamat.

Washingtoni tugevaim põhjendus on koormuse jagamine. Colby sõnul peaksid eurooplased kandma suuremat vastutust tavaväelise kaitse eest ehk tagama maaväed, tankid ja suurtükiväe, samal ajal kui USA jääb liitlaseks, kellel on ka muid suuri ülesandeid (Bloomberg).

Otsustusõigus jaguneb Washingtoni ja Varssavi vahel. Poola saab nõustuda vägede vastuvõtmisega. USA otsustab, millised üksused sinna paigutada, maksab nende eest ja annab käsud. Ühelgi EL-i institutsioonil pole selles küsimuses hääleõigust.

Seetõttu ei ütle baasi suurus veel palju. 5 000 ameeriklase jaoks mõeldud baas (TVN24) ei taga, et sinna tuleb 5 000 sõdurit juurde. Baasi võidakse paigutada mujalt Euroopast toodud väed. Seal võib alalise koha saada ka üksus, mis oleks muidu Poolas rotatsiooni korras teeninud.

Brigaade on vähem, kuid arvud ei klapi

Poola uudisteagentuuride teatel kirjeldas Colby ka USA lahingubrigaadide arvu vähenemist Euroopas viielt kolmele (WNP/PAP, RMF24). Need on tema ütluste ajakirjanduslikud vahendused; Pentagoni algteksti polnud võimalik kontrollida.

Need teated viitavad kahele vägede vähendamisele. Üks puudutab Poola brigaadi. Teine Rumeeniat, kus USA maaväe rotatsioon lõppes 2025. aasta oktoobris ilma asendusüksuseta (Europa Liberă).

Lähtearv ei klapi varasemate andmetega. Mais kirjeldas Pentagoni teade USA brigaadide arvu vähenemist Euroopas neljalt kolmele (ZEIT). Avalikult pole selgitatud, miks arvud erinevad. Suund on siiski selge: NATO idatiival on USA raskebrigaade vähem kui aasta tagasi.

USA soomusbrigaad pole endiselt Poolasse jõudnud ning Washington on öelnud vaid, et uurib alalise baasi rajamist. Seni avaldatu ei näita, kas baas tooks lisavägesid või paigutaks olemasolevaid ümber. Sellele saab vastata üksnes Washington, teatades, milline üksus Poola baasi paigutatakse ja millal viivitusega brigaad Poola piiri ületab.