PiS seob Ukraina EL-tee Volõõniaga

Poola suurim opositsioonipartei PiS ehk Õigus ja Õiglus on viinud Volõõnia sõjaaegsete tapmiste mäletamise ajaloo- ja mälupoliitika vaidlusest EL-i laienemisprotsessi. See on koht, kus igal liikmesriigil on Ukraina liitumisteel korduvalt vetoõigus.

PiS-i juht Jarosław Kaczyński väitis, et Ukraina ei saa EL-iga liituda, kui ta sallib tema sõnul Stepan Bandera ülistamist. Bandera oli Ukraina sõjaaegne rahvuslane, keda Poolas seostatakse poolakate massimõrvadega. PiS-i parlamendisaadik Przemysław Czarnek teatas eelnõust, millega partei soovib samal põhjusel ametlikult Ukraina EL-i liikmesuse vastu seista (RMF24).

Kaebus ei ole välja mõeldud. Aastatel 1943–44 tapsid Ukraina rahvuslikud formatsioonid Volõõnias, praeguse Lääne-Ukraina alal, kümneid tuhandeid Poola tsiviilisikuid. Peresid põletati kodudes ja kirikutes. Paljude poolakate jaoks ei ole see peatükk suletud: surnukehi on siiani välja kaevamata ning Ukraina avalik Bandera-mälestus rahvuskangelasena avab haava iga aastapäevaga uuesti. PiS muudab selle haava nüüd Ukraina EL-i liikmesuse tingimuseks.

Miks vetoaparaat loeb

EL-i lepingu artikli 49 järgi vajab liitumine nõukogus kõigi liikmesriikide heakskiitu ning ratifitseerimist igas riigi parlamendis (EUR-Lex, Council). Liitumiskõnelused on jagatud temaatilisteks plokkideks ehk klastriteks. Liikmesriigid peavad iga klastri avamise ja sulgemise eraldi heaks kiitma. Poola saab seega nõusoleku tagasi hoida mitmes etapis ammu enne seda, kui lõplik liitumisleping jõuab Sejmi ette.

Komisjoni laienemismetoodika käsitleb heanaaberlikke suhteid samuti poliitiliselt asjakohase küsimusena (European Commission). See ei ole siduv õiguslik kriteerium, kuid annab liikmesriigile sõnavara, millega kahepoolne kaebus esitada EL-i tasandi murekohana.

Ungari on juba näidanud, kuidas see töötab. Budapest lubas Ukraina liitumisklastri ettevalmistust, kuid rõhutas, et ettevalmistus ei tähenda klastri avamist, sest järgmised sammud vajavad endiselt ühehäälset otsust (Világgazdaság, Euronews). Ungari kaebus on teine, puudutades ungari vähemuse keeleõigusi Taga-Karpaatias. Meetod on sama: ühehäälsus muudab riikliku kaebuse Euroopa väravaks.

Kes maksab

PiS võidab sisepoliitiliselt. Sõjaaegse mälu sidumine liitumisega paneb peaminister Donald Tuski halba seisu: ta peab kas paistma Poola ohvrite suhtes leebena või riskima Ukraina toetuse lõhenemisega. Tusk hoiatas opositsiooni, et see ei „mängiks tulega” (Respublika). Sügavam risk on, et nõuded väljakaevamiste ja ohvrite väärikuse kohta muutuvad Varssavis parteideüleseks seisukohaks. Siis ei ole tegemist enam opositsiooni manöövriga, vaid püsiva takistusega Ukraina liikmesustaotlusele.

Kõige suurema hinna maksab Ukraina. Tema EL-i tee on niigi aeglane, nüüd lisandub sellele kaebus, mis on vanem kui liit ise. Saksa kajastus tõstatas „assotsieerunud liikmesuse” kui võimaluse anda Ukrainale majanduslik lõimumine enne täisliikmesust, kuni veto-probleemid püsivad (Euronews DE). Taaselustatud Weimari kolmnurk ehk Berliini, Pariisi ja Varssavit ühendav diplomaatiline formaat võib poliitikat juhtida, kuid ei saa muuta aluslepingu ühehäälsuse nõuet (IPG Journal).

Leedu analüüs nimetas kokkupõrget ohtlikuks just seetõttu, et see toimub ajal, mil Poola, Leedu ja Ukraina püüavad Venemaa vastu ühist joont hoida (LRT). LRT järgi süüdistas Ukraina luurejuht Budanov Poolat „terve rea ebaküpsete sammude” ettevalmistamises vaidluse eskaleerimiseks. See näitab, et Kiiev ei näe teemat parlamentaarse kõrvalmänguna, vaid strateegilise ohuna.

Otsus, mille Tusk peab tegema

Poola ei ole Ukrainat blokeerinud. PiS ei ole valitsuses. Veto on praegu võimalus, mitte tegu. Ent EL-i laienemiskord lubab kahepoolsetel vaidlustel muutuda EL-i tingimusteks niipea, kui liikmesriik sõnastab nõude väärtuste ja õiguste keeles. Poola positsioon on tugevaim siis, kui ta nõuab väljakaevamisi ja ohvrite väärikust. See on nõrgim siis, kui ta nõuab, et Ukraina võtaks üle Poolale sobiva rahvusliku ajalookäsitluse.

Tusk peab nüüd otsustama, kas ta piirab PiS-i eskalatsiooni või võtab selle Poola ametlikuks jooneks. Kui ta selle omaks võtab, muutub Ukraina EL-i tee pantvangiks Euroopa mälupoliitikas, kus liitumist hakkavad juhtima järjestikused ajaloolised kaebused, mitte Brüsselis kokku lepitud kriteeriumid.