Pistorius tühistab €5 miljardi Hollandi fregatileppe

Saksamaa tellis kuus fregatti, kulutas miljardeid ja jõudis olukorda, kus tarne nihkub aastate võrra edasi. Nüüd tahab kaitseminister Boris Pistorius programmi lõpetada ja alustada uuesti Saksamaa laevatehasega.

F126, Saksamaa suurim külma sõja järgne mereväeprojekt, liigub tühistamise poole. Pistorius kavatseb asendada kuus suurt F126 fregatti kaheksa väiksema MEKO A-200 laevaga, mille ehitaks Saksa ettevõte TKMS (Reuters, Handelsblatt). Ametlikku tühistamisteadet ega uut lepingut pole avaldatud. Eri väljaannete info liigub siiski samas suunas.

Kuidas usaldus kadus

Projekt algas 2020. aastal teise nime all: MKS 180. Algne tellimus nägi ette neli fregatti ligikaudu 5,27 mld € eest. Peatöövõtja oli Hollandi laevaehitaja Damen Naval. Hiljem kasvas tellimus kuue laevani. Esimene tarne pidi tulema umbes 2028. aastal.

Seejärel lagunes ajakava. Spiegeli andmetel nihkus tarne kõige varem 2032. aastasse. Berliin kaotas usu Hollandi juhitud mudelisse. Eelmise aasta lõpus võttis ministeerium Damenilt peatöövõtja rolli ära, kuigi ettevõtte täpne allesjääv roll pole selge. Rheinmetallile kuuluv NVL Group uuris, kas programmi saab päästa. MEKO-suunaline otsus viitab, et seegi katse ei andnud tulemust.

Neli neist laevadest olid seotud NATO kohustustega. Viivitus tekitab seega lünga ka liitlaste mereplaneerimisse (Reuters).

Rohkem laevu, väiksem võime

MEKO A-200 on TKMS-i valmis fregatidisain: väiksem, odavam ja eeldatavalt kiiremini ehitatav. Kaheksa laeva annaks Saksamaale rohkem aluseid patrulliks, eskortimiseks ja seireks. NATO Läänemere-operatsioonid vajavad just püsivat kohalolu. Alliansi iga-aastane õppus BALTOPS 2026 harjutas sel kuul allveelaevatõrjet ja miinitõrjet (Stars and Stripes).

Kuue suurema fregati vahetamine kaheksa väiksema vastu muudab aga seda, mida merevägi tegelikult teha saab. Praegu pole võimalik hinnata, kas see vahetus on mõistlik. Avaldatud pole võrdlust sensorite, relvastuse, autonoomsuse ega tarneaegade kohta.

Kes maksab ja kes otsustab

F126 peale on aruannete järgi juba kulunud üle 2 mld € (Spiegel). Bundestag ehk Saksamaa parlament on heaks kiitnud ka üle 250 mln € MEKO-ga seotud eelfinantseeringut (Handelsblatt). See näitab, et Berliin ehitas väljapääsu juba enne teema avalikuks tulekut. Ametlik tühistamine ja uus leping vajavad mõlemad Bundestagi heakskiitu. Lahtine on, kes kannab juba tehtud kulud ja kas Damen vaidlustab lahkumise kohtus.

Tööstuslik kahju ei jää Saksamaa piiridesse. Dameni kõrvalejätmine võtab Hollandi firmalt Saksa kaitsetööstuse ühe nähtavama lepingu. Hollandi poliitikaväljaanne NL-PROV väidab, et Saksamaa taganemine oma riikliku tööstusliidri juurde surub Euroopa merenduse tarneahelaid kitsamaks (NL-PROV). Poola mure on lihtsam: operatiivne töökindlus. Varssavi ja Berliin sõlmisid hiljuti kahepoolse kaitseleppe, mis hõlmab sõjalist liikuvust ja Läänemere julgeolekut (PISM). Varssavi jaoks on oluline, et Saksa laevad oleksid kohal, mitte see, kes need ehitab.

Lepingud liiguvad tagasi koju

F126 lagunemine tuleb pärast FCAS-i lõppu. Prantsuse-Saksa kuuenda põlvkonna hävitajaprojekt jooksis ummikusse tööjaotuse ja sellega seotud suveräänsusvaidluste tõttu (ICDS). Sel kuul teatas Élysée palee uuest kokkuleppest KNDS-i kohta, mis on Prantsuse-Saksa maismaasüsteemide ühisettevõte (Élysée). Pariis ja Berliin räägivad endiselt koostööst. Lepingud liiguvad üha sagedamini tagasi riikliku kontrolli alla.

Muster on selge: kui tarnerõhk kasvab, eelistavad Euroopa valitsused riiklikku tööstuslikku kontrolli. Ühisprogrammid püsivad siis, kui peatöövõtja on selge, vaheetapid usutavad ja ulatus piiratud. Suured projektid, mis seovad tehnoloogilise ambitsiooni piiriülese tööjaotusega, hakkavad murduma hetkel, mil julgeolekukriis teeb kiiruse tähtsamaks kui disaini.

Saksamaa võib olla leidnud praktilise lahenduse NATO võimelünga täitmiseks. Selle väite hindamiseks peab Berliin avaldama MEKO programmi tarneajad, kulud, võimenäitajad ja töövõtjate vastutuse. Seni on üks lonkav hange asendatud lubadusega.