Poola ostab Rootsilt kolm allveelaeva €4.2bn eest

Läänemeri on madal, külm ja täis merealuseid kaableid, gaasitorusid ning sensoreid. Sellises kitsas mereruumis muudab vaikselt tegutsev allveelaev iga rannariigi julgeolekuarvestust.

29. juunil sõlmis Poola pikalt veninud Orka programmi raames siduvad lepingud kolme Saab A26/Blekinge-klassi allveelaeva ostuks. Pakett hõlmab laevu, relvastust, väljaõpet ja Poolas rajatavat hooldusvõimet. Maksumus on ligikaudu 47-50 mld Rootsi krooni ehk umbes 4,2 mld € (Saab, Defense News). Tehing tugevdab heidutust Läänemerel. Samas näitab see, kus Euroopa kaitsevõime tegelikult paikneb: kahepoolsetes tööstussuhetes, mitte EL-i institutsioonides.

Neljakümneaastase lünga sulgemine

Poola allveelaevastik oli kahanenud ühe vananeva aluse, ORP Orzełini. Orka programmi eesmärk on hoida ära olukord, kus Poola kaotab enne uute platvormide saabumist veealuse sõjapidamise oskuse täielikult (DW). Üleminekuajaks annab Rootsi Poolale meeskondade väljaõppeks vanema A17/Södermanland-klassi allveelaeva. Esimene A26 peaks jõudma Poolani umbes 2030.-2031. aastal (CTV, RMF24).

A26 kasutab õhust sõltumatut jõuseadet, mis lubab jääda vee alla palju kauemaks kui tavalisel diisel-elektrilisel allveelaeval. Läänemere kitsastes vetes tähendab see varjatud patrulli ja seiret Kaliningradi lähistel, Soome lahes ning kriitilise energiataristu, sealhulgas LNG-terminalide ja merealuste kaablite ümber (n-tv).

Kes võidab, kes kaotab

Saab Kockums saab Karlskrona ja Landskrona laevatehastele tööd aastakümneteks. Rootsi meedia nimetas lepingut ajalooliseks (SVT). Poola saab tagasi veealuse tegutsemisvõime ja tugevdab usaldusväärsust NATO idatiival. Peaminister Donald Tusk ütles, et tehing „muudab Läänemere julgeolekuolukorda kvalitatiivselt” (Polsat News).

Selgeim kaotaja on TKMS ehk ThyssenKrupp Marine Systems, Kieli allveelaevaehitaja, mis pakkus Poolale U212 CD lahendust, kuid jäi lepinguta (Zeit). Kaotus on Saksamaale valus ka seetõttu, et Berliinil on oma mereväeprogrammidega raskusi: kaitseminister Boris Pistorius lõpetas hiljuti F126 fregatiprogrammi viivituste ja kasvavate kulude tõttu (Bundeswehr). Leedu näeb pikemas vaates kasu Klaipėda LNG-terminali ja merealuste kaablite kaitses, kuigi Vilnius seab praegu esikohale maaväe ja Balti kaitseliini (LRT).

Üks riiklik leping korraga

Orka näitab, kuidas Euroopa tegelikult taasrelvastub: üks riiklik leping korraga. EL-i vahendid püüavad suunata riike ühishangetele. EDIRPA, mis toetab vähemalt kolme liikmesriigi ühisoste, ja kavandatav EDIP ehk Euroopa kaitsetööstuse programm peaksid vähendama kulusid ja dubleerimist, mis tekib siis, kui iga riik ostab eraldi (Euroopa Komisjon). NATO seab võime-eesmärke, kuid ei korralda hankeid ega sõlmi lepinguid (NATO).

Kui rinderiigil on kiire võimelünk, pöördub ta kahepoolse tarnija poole, kes suudab lahenduse anda. See ei tee EL-i instrumente kasutuks. SAFE, EL-i uus kaitsevaldkonna laenuvahend, võib aidata selliseid oste rahastada, ning ühised standardid võivad suunata riike paremini koos toimiva varustuse poole. Kuid platvormivalik, üleminekuaja väljaõpe ning müügile järgnevad aastakümned hooldust ja uuendusi jäävad riikide otsustada.

Mis jääb lahtiseks

Avalikud dokumendid ei kinnita, kas Orka saab SAFE-rahastust. Üleminekuallveelaeva õiguslikud tingimused ei ole avalikud. Tarnekuupäevades on umbes aastane ebaselgus. Poola lubatud hooldusrajatised on seni tööstuslik kohustus, mitte valmis fakt. Kinnitatud Venemaa reaktsiooni ei ole avalikult teada.

Allveelaevad ei jõua Poolasse veel aastaid. Leping näitab aga juba praegu, kus Euroopa kaitsepoliitikas jõud paikneb: riikides, mis otsustavad, ettevõtetes, mis ehitavad, ja kahepoolsetes suhetes, mis liiguvad. Euroopa kaitseintegratsioon kirjutatakse praegu vähem Brüsseli kommünikeedes kui lepingutes, laevatehastes ja hoolduskeskustes.