Poola võitleb USA vägede eest

Pentagon tühistas umbes 4200 USA sõduri kavandatud rotatsiooni Poolasse. Varssavi ei vastanud tavapärase diplomaatilise protestiga, vaid viis surve otse Washingtoni: vabariiklastest kongresmenid Don Bacon ja Brian Fitzpatrick ähvardavad nüüd Pentagoni rahastuse blokeerida, kui üksust Poolasse ei saadeta (Politico, RMF24). Poola asevälisminister Marcin Przydacz kohtub eraldi USA välisministri Marco Rubioga, et sama nõudmist toetada.

Vaidlus ühe brigaadi üle näitab NATO idatiiva keskset nõrkust. Väide, et USA soomusüksused Poolas heidutavad Venemaad ja hoiavad Balti riikide abistamisteed usutavana, tugineb poliitilistele lubadustele, mitte õiguslikule garantiile.

Lubaduse ja garantii vahe

USA soomusüksused on alates 2017. aastast liikunud rotatsiooni korras läbi Poola baaside, näiteks Żagańi ja Świętoszówi. Tegemist ei ole alalise garnisoniga (Rzeczpospolita). NATO 2022. aasta Madridi tippkohtumine lubas idatiiva kaitset tugevdada ja hoida üksusi brigaadi tasemel seal, „kus ja millal vaja”. See ei andnud Poolale õiguslikku nõuet konkreetsele USA brigaadile (NATO).

Ka 2020. aastal sõlmitud kahepoolne laiendatud kaitsekoostöö leping lubab USA vägedel Poola territooriumil tegutseda, kuid ei kohusta Washingtoni neid seal hoidma (US State Department).

Poola tegutsebki selles vahes. Kongress ei saa Pentagonile üksikuid väesiirmisi ette kirjutada, kuid saab muuta tagasitõmbumise poliitiliselt ja rahaliselt kulukaks. USA iga-aastane kaitsepoliitika seadus ehk National Defense Authorization Act ning eelarveseadused annavad seadusandjatele tööriistad: nad võivad nõuda Pentagonilt riskihinnangut enne vägede väljaviimist, aruandeid kongressikomisjonidele või piirata raha kasutamist tagasitõmbumiseks (CBO).

Esindajatekoja relvajõudude komisjoni juht Mike Rogers on juba avalikult süüdistanud Pentagoni juhtkonda selles, et kongress jäeti Euroopa vägede ümberpaigutuste arutelust kõrvale (The Hill). Varssavi panus on selge: kui kongressis leidub piisavalt liitlasi, saab rotatsiooni enne järgmise eelarvatsükli sulgumist seadusesse lukustada.

Miks see ei puuduta ainult Varssavit

Poola kongressisuunaline surve on kõige nähtavam näide laiemast protsessist NATO idatiival. Riigid ehitavad baase, juhtimisstruktuure ja poliitilisi sõltuvusi, mis teeksid USA tulevase lahkumise raskemini põhjendatavaks.

Leedu käsitleb USA soomusjõude Poolas oma kaitse logistilise ankruna. Suwałki koridor, kitsas maismaaühendus Poola ja Leedu vahel Venemaa Kaliningradi oblasti ja Valgevene vahel, seob mõlemad riigid sõjaliselt üheks ruumiks. President Gitanas Nausėda sõnul on USA kohalolek Euroopas „asendamatu” (LRT). Samal ajal rajab Vilnius Rudninkaile, Poola piiri lähedale, alalist baasi Saksa brigaadile. See annab Leedule teise ankru, mis ei sõltu Washingtoni otsusest (Reuters).

Rumeenia kasutab teist mudelit: ta pakub Washingtonile baase, mida USA juba vajab. Bukarest võõrustab Mihail Kogălniceanu õhuväebaasi ja Deveselu Aegis Ashore’i raketikaitserajatist, mis jälgib ballistilisi ohte Musta mere piirkonnas (Stirile ProTV, Agerpres). Rumeenia ei püüa eeskätt kongressi kaudu survet avaldada, vaid rõhutab oma geograafia väärtust.

Saksamaa täidab rolli, mida eelpaigutatud üksused vajavad: tagala logistika ja juhtimiskeskus. Kaitseminister Boris Pistorius nimetas Berliini uusi idatiiva juhtimisülesandeid „signaaliks Washingtonile” (n-tv). Saksa-Hollandi korpus juhib nüüd liitlasvägede igapäevast sõjalist planeerimist Eestis ja Lätis, koordineerides rotatsioone, õppusi ja tugevdamisplaane (Deutschlandfunk). Poola võõrustab eesliini soomusjõude, Saksamaa korraldab nende liikumist ja juhtimist.

Kui tugevad need ankrud on?

Sõjaline kaal on tegelik. RANDi laialt tsiteeritud Balti sõjamäng järeldas, et NATO vajaks Balti pealinnade kiire Vene pealetungi ärahoidmiseks ligikaudu seitset brigaadi, neist kolme rasket soomusbrigaadi (RAND). Washingtonis on samal ajal tugevnenud teine vaade, mida seostatakse Pentagoni poliitikajuhi Elbridge Colbyga: heidutus peaks toimima väiksema USA jalajälje ja suurema Euroopa koormuse kandmisega (Baird Maritime).

Pole veel selge, kas Baconi ja Fitzpatricku rahastusähvardus muutub siduvaks seaduseks või jääb eelarvavaidluse märkuseks. Ent juhtum näitab garantii tegelikku olemust. Kui Varssavi vajab ühe brigaadirotatsiooni kaitsmiseks kahe kongresmeni survet, ei olnud USA kohustus nii kindel, kui tippkohtumiste kommünikeed lubasid arvata.

Iga idatiiva ankur, olgu selleks kongressi surve, taristu, baasileping või Saksa juhtimisvõime, on viis kindlustada lubadust, mida Pentagon saab ühe memoga ümber vaadata.