Poola rajab 10 billion złoty piirikilbi

Heidutus töötab ainult siis, kui seda on võimalik päriselt ellu viia. NATO lepinguline lubadus vajab sadamaid, mis suudavad varustust maha laadida, sildu, mis kannavad soomustehnikat, kütust, mis liigub ida poole, ja laskemoona, mida jätkub ka sõja algfaasist kaugemale. NATO idaserval ehitavad valitsused praegu just seda füüsilist suutlikkust, enne kui kriis paneb proovile, kas Ameerika Ühendriigid jõuavad õigel ajal kohale (Politico).

Tulemus on riiklike programmide mosaiik. Geograafia määrab igaühe kuju, kuid eesmärk on sama: vähendada nende kriitiliste lülide arvu, mis peavad kriisi esimesel päeval laitmatult toimima.

Tõkked, kütus ja Saksa koridor

Poola on kõige selgem näide. Peaminister Donald Tuski programm East Shield suunab aastatel 2024–2028 10 miljardit zlotti kindlustustele, tõketele, seiresüsteemidele ja sõjalisele taristule Valgevene ja Venemaa piirialadel (Reuters, MON). Eesmärk on ründajat aeglustada ajaks, mil Poola väed mobiliseeruvad ja liitlaste lisajõud liiguvad ida poole.

Varssavi on survestanud NATOt pikendama Kesk-Euroopa torujuhtmesüsteemi, alliansi sõjalist kütusevõrku, Balti riikide suunas. Tänapäeva soomusüksused ja logistikakolonnid vajavad kütust, mitte tippkohtumise deklaratsioone. Laiendus on siiski alles poliitiline taotlus: enne ehitust peavad NATO liikmesriigid kokku leppima trassis ja rahastuses.

Saksamaa täidab koridorirolli. Operationsplan Deutschland koordineerib Bundeswehri, tsiviilasutusi ja taristuettevõtjaid, et liitlasväed, kütus ja varustus liiguksid Saksamaa teede, raudteede ja sadamate kaudu ida suunas (OPLAN DEU). NATO ühine toetuse ja võimaldamise väejuhatus Ulmis ankurdab selle transiidifunktsiooni alliansi tasandil (NATO JSEC).

Berliin liigub ka eesliinipositsioonidele lähemale. Alates 2026. aasta juulist võtab Saksa-Hollandi ühine peakorter üle NATO maavägede juhtimise Eesti ja Läti kaitsel (Zeit). Kriisis tähendaks see, et Balti maismaakaitset juhib Saksa eestvedamisel töötav juhtimispunkt.

Eraldi rajab Saksamaa Leetu 2027. aastaks kuni 5000 sõduriga lahinguvalmis brigaadi. Piirang on raha. Bundeswehri erifond käivitas suure ümberrelvastumise, kuid laskemoon, õhukaitse ja püsivad eespaigutused tähendavad korduvaid kulusid, mida föderaaleelarve pole veel püsivalt kandma hakanud.

Riiklik valmisolek, ühised lüngad

Soome lähtekoht on iseseisev kaitsevõime. Ka NATO liikmena kirjeldavad kaitsejõud oma põhiülesannet Soome kaitsmisena, mitte abi ootamisena (Puolustusvoimat). Kahepoolne kaitsekokkulepe annab USA vägedele ligipääsu Soome territooriumile vägede, varustuse ja õppuste jaoks. See vähendab praktilisi tõkkeid, kui Washington otsustab tegutseda. Soome ametnikud, sealhulgas kaitseminister Antti Häkkänen, on hoiatanud, et Ameerika Ühendriigid vähendavad Euroopale kavandatud kriisiaegset toetust (Yle). Helsingi vastus on kaitsesüsteem, mis peab toimima enne liitlaste saabumist.

Prantsusmaa panus on eelarveline kaal. Uuendatud sõjalise planeerimise seadus tõstab kavandatud kaitsekulud 2030. aastaks 436 miljardi euroni (Euronews). Pariis on avanud Euroopa arutelu tuumaheidutuse üle, kuid Prantsuse tuumarelva kasutamise otsustab üksnes Élysée. Analüütikute hinnangul sõltub Euroopa endiselt USA laskemoonast, luurest, strateegilisest õhutranspordist ja õhus tankimisest (Ifri, Ifri).

Mida mosaiik ei asenda

NATO strateegiline kontseptsioon ütleb otse, et USA strateegilised tuumajõud jäävad alliansi julgeoleku ülimaks tagatiseks (NATO). Ükski Euroopa programm ei asenda seda ega selle taga olevaid võimeid: seirelennukeid, strateegilist õhutransporti, tankeriparke, raketikaitset ja kaugmaarelvi. Atlantic Council hoiatas enne tulevast Ankara tippkohtumist, et idatiiva heidutus vajab nüüd tagalavarudega täisbrigaade, mitte varasema heidutusmudeli sümboolseid pataljone (Atlantic Council).

Euroopa laod, tõkked, ligipääsulepped ja juhtimispunktid on 2022. aasta eelse ajaga võrreldes palju konkreetsemad. Valitsustel on näidata päris projekte. Kuid taristu ilma laskemoonata on tühi kest ning tehnika ilma logistikata lihtsalt ladu. Kaitse- ja rahandusministrite otsustada on nüüd, kas püsikulud rahastatakse enne 2027.–2029. aasta akent, mil USA kärped võivad kohale jõuda enne, kui Euroopa asendusvõime on valmis.