Poola korraldab Ukraina-missiooni õppuse, vägesid ei saada

Poola valmistub novembris 2026 võõrustama Ukraina julgeolekugarantiisid kavandava vabatahtliku riikide rühma esimest õppust. See toimub Poola kaguosa harjutusväljadel (Rzeczpospolita). Varssavi aitab õppuse ajal vägesid liigutada ja varustada, kuid Poola sõdurid Ukrainasse ei lähe. Väe liikumise harjutamine ei anna kellelegi luba sinna sõdureid saata.

Mida õppus proovile paneb

The Timesi andmetel osaleb õppusel Poola üksuste kõrval vähemalt 1500 Briti, Prantsuse ja Saksa sõdurit (The Times). See arv pärineb anonüümsetelt allikatelt; ükski valitsus pole oma üksuste suurust avaldanud. Poola ametnike sõnul on seni kindel vaid Suurbritannia ja Prantsusmaa osalus. Täpne kuupäev selgub, kui osalejad kokkuleppele jõuavad.

Saksamaa osalus pole nii kindel, kui The Timesi arv viitab. Valitsuse pressiesindaja Stefan Kornelius ütles 15. juulil, et Saksamaa osaleb esimesel õppusel, kuigi Berliin alles arutas, kuidas seda teha (ZDF). Pärast seda pole nimetatud, milline Saksa üksus või mis ülesandes osaleb.

Poola ülesanne on vedada varustust ja inimesi, remontida sõidukeid teel, tankida neid ning korraldada sõduritele toitlustus, majutus ja arstiabi. Õppusel kontrollitakse, kas eri riikide üksused suudavad kokku tulla ja kiiresti liikuda. Hilisem vägede saatmine sõltuks sellest, kas koostöö toimib.

Poola piiritleb oma rolli

Varssavi on oma rollile selge piiri seadnud. Poola kaitseministeeriumi sõnul on õppus koalitsiooni algatus, mitte NATO ehk Atlandi-ülese sõjalise liidu õppus. Ministeerium kinnitab ka, et Poola väed ei sisene Ukrainasse „ei tegelikkuses ega õppuse stsenaariumi järgi“ (Rzeczpospolita).

See keeldumine on oluline, sest koalitsioon saab õppuse ühiselt kavandada, kuid iga valitsus otsustab ise, kas tema sõdurid Ukrainasse lähevad. Poola kaudu liigub Euroopa toetus Ukrainale: mööda selle teid ning kütuse- ja remondibaaside kaudu. Riik, mis korraldab väe logistikat, on ise vägedega ühinemise välistanud.

Kes otsustab vägede saatmise

Kõige kaugemale on läinud Suurbritannia ja Prantsusmaa. Jaanuaris allkirjastasid nad Ukrainaga tahteavalduse saata pärast relvarahu Kiievi palvel sinna oma üksusi (Ühendkuningriigi valitsus). Dokumendis pole kirjas vägede arvu, asukohta ega saatmise aega. Samuti nõuab see eraldi kokkulepet sõdurite õigusliku staatuse kohta ehk selle kohta, millised seadused neile Ukraina territooriumil kehtivad.

Teised pealinnad on ettevaatlikumad. Kantsler Friedrich Merz ütles jaanuaris, et Saksa sõdurid võiksid tegutseda Ukrainas viibimise asemel mõne naaberriigi NATO territooriumil. Tema sõnul eeldaks see relvarahu, valitsuse otsust ja Saksamaa parlamendi ehk Bundestagi hääletust (Saksamaa valitsus). Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles samal kuul, et Itaalia sõdurid Ukraina pinnale ei lähe (Sky TG24).

Koalitsioon on seadnud ka tingimuse, mida ükski õppus täita ei saa. 13. juuli avalduse järgi tegutseks vägi Ukraina palvel pärast seda, kui sõjategevus on usaldusväärselt lõppenud (Élysée). Sellist relvarahu pole. Venemaa jätkab Ukraina elektrijaamade ründamist ja Kreml eitab, et oleks energiataristu ründamise lõpetamisega nõustunud (To Brief).

USA rollis on endiselt lahtine koht. Jaanuaris kirjeldas Pariisi avaldus Ameerika toetust alles kavandatavana. Toona ilmunud teadete järgi polnud USA lubanud Euroopa sõdureid Venemaa rünnaku korral kaitsta (DW). Praegustest teadetest ei selgu, et see seisukoht oleks muutunud. Moskval pole ametlikku õigust otsustada, kas Kiiev kutsub väed, kuid Venemaa vastuseis lääneriikide sõduritele Ukrainas mõjutab seda, millist kaitset nende saatmine nõuaks.

Novembris õnnestunud õppus näitaks, et Euroopa suudab koondada ühise väe ja liigutada selle läbi Ukraina naaberriigi. See ei muudaks seda, millised riigid on valmis sõdureid Ukrainasse saatma. Ka laitmatu õppuse järel jääks Poola keeldumine jõusse ning iga riigi valitsus peaks ise otsustama, kas saata teel harjutanud sõdurid Ukrainasse.