Poola pakub Patriotitehast Ukrainale

Poola tahab toota õhutõrjerakettide komponente, mida Ukraina ja NATO idatiib kiiresti vajavad. Asekaitseminister Magdalena Sobkowiak-Czarnecka pakkus välja kolmepoolse skeemi USA ja Ukrainaga, mille järgi Patriotiga seotud tootmine toodaks Poola pinnale (Business Insider Polska, RMF24). Poliitiliselt on ettepanek kaalukas, kuid kokkulepet veel ei ole. USA ekspordiluba pole teatatud, tootmislepingut pole allkirjastatud ning kaks Ameerika ettevõtet, kelle nõusolekut on vaja, on öelnud vaid, et „hindavad” ideed (RBC Ukraine).

Poola pakkumine tabab täpselt Euroopa vajaduse ja Euroopa kontrolli vahelist lünka. NATO idatiival napib õhutõrjerakette. Kui lahendus on Patrioti tootmine Poolas, jäävad litsents, tehnilised joonised, tarkvarauuendused ja sõjaaegsed jaotusotsused ikkagi Washingtoni kätte.

Mida Poola saab teha

Poolal on usutav alus tehasekohta küsida. Riiklik WZL-1 tehas on juba tarninud Lockheed Martinile PAC-3 MSE püüdurraketi starditorusid ning Poola tööstus sai Patrioti komponentide kogemuse Wisła programmi kaudu, millega Varssavi ostis endale sama süsteemi (Army Recognition).

Täielikku püüdurraketti Poola ilma USA loata ehitada ei saa. PAC-3 MSE tootmine on rangelt kontrollitud, selle kese on USAs ning litsentsitud tootmine toimub Jaapanis. Poola peaks saama ITARi loa, st USA kaitsetehnoloogia ekspordikontrolli heakskiidu, ning RTX/Raytheoni ja Lockheed Martini nõusoleku jooniste, tarkvara ja tootmisoskuse üleandmiseks (eCFR, RTX). Tempo ja ulatuse määrab Washington. Varssavi saab oodata.

Tehase taga käib vaidlus autonoomia üle

Poola ettepanek teravdab Lääne-Euroopas juba käivat vaidlust. President Emmanuel Macron pakkus hiljuti Saksamaale SAMP/T NG ühistootmist. See on Prantsuse-Itaalia õhutõrjesüsteem, mida Pariis käsitleb Euroopa vastusena Patriotile (Opex360). Berliin teatas, et uurib ettepanekut (Defense News). Samal ajal on Saksamaa juba loonud laiema ostuklubi: European Sky Shield Initiative’i ehk ESSI, ühishangete raamistiku, kus osaleb üle 20 riigi ning mis ühendab USA, Iisraeli ja Saksamaa süsteeme. Prantsusmaa on ESSIt kritiseerinud, sest Pariisi hinnangul eelistab see Patrioti Euroopa lahendustele (Euractiv).

ELi oma raha tugevdab sama pinget. SAFE, liidu uus kaitseinvesteeringute instrument, on mõeldud ELi raha suunamiseks relvadesse, mida Euroopa ise kontrollib. Patriot sellele tingimusele ei vasta, sest litsents on Ameerika oma (EUR-Lex). Tulemuseks on kahe rööpaga Euroopa: ELi raha liigub Euroopa relvastusse, samal ajal kui riikide eelarved maksavad Ameerika süsteemide eest, mida idatiiva liitlased peavad vältimatuks. Nagu To Brief sel nädalal kirjutas, on Euroopa laskemoonatööstusel juba praegu raskusi tootmise piisavalt kiire kasvatamisega. Paralleelne vaidlus õhutõrje tootmise üle muudab probleemi veel keerulisemaks.

Mida idatiib tegelikult tahab

Vilniusest vaadates jääb autonoomiavaidlus kaugeks. Leedu meedia käsitleb Poola õhutõrjet Balti julgeoleku küsimusena. Poola on maismaaühendus Leedu ja ülejäänud NATO vahel. Suwałki koridor, kitsas riba Venemaa liitlase Valgevene ja Venemaa Kaliningradi oblasti vahel, teeb sellest geograafiast ühe Euroopa tundlikuma sõjalise ruumi (LRT). Leedu tugevdab juba sõjalist kaitset kriitilise taristu ümber, mis seob riiki Poolaga, sealhulgas kahe riigi elektrivõrgu ühenduste juures.

Rumeenia loeb sama olukorda suurema ebakindlusega. Riigil on Patrioti patareid ja NATO taristu, kuid ta võib jääda rolli, kus võõrustab ja käitab süsteeme, samal ajal kui Poola saab tehase, tööstusliku töö ja sellega kaasneva mõju (DefenseRomania).

Poola Patrioti tootmisliin suurendaks Euroopa varustuskindlust. See ei annaks Euroopale kontrolli. Kontroll eeldab, et Washington annab üle litsentsi, tehnilised andmed ja õiguse otsustada, kes saab kriisis raketid. ELi valitsused ja NATO hankeplaneerijad peavad avalikkusele ütlema, kas nad lepivad selle vahetusega või rahastavad Euroopa alternatiive piisavalt kiiresti, et tekiks tegelik valik.