Poola taotleb Starlinki jaama süütamises kahtlustatavate üleandmist

Saksamaa politsei vahistas 12. oktoobril Poola vahistamismääruse alusel kaks Türgi kodanikku. Neid kahtlustatakse Starlinki maajaama süütamises Wola Krobowskas Poola Masoovia piirkonnas (Poola siseministeerium). Vahistamised viivad Poola uurimist edasi. Seni avalikustatud tõendid ei kinnita Poola juhtide väidet, et tulekahju tellis Vene luure, ega näita, et kellelgi oleks internetiühendus katkenud.

Tulekahjust vahistamismääruseni

Tulekahju puhkes 23. septembril umbes kell 21 elektriseadmete kapis jaama territooriumil (PAP). Wola Krobowska on ühenduspunkt, kus Starlinki satelliidid suunavad internetiliikluse maapealsetesse võrkudesse.

Poola riigiprokuratuur teatas 25. septembril, et senised leiud viitavad süütamisele. Prokuratuur algatas uurimise sabotaaži, terrorismi ja välisriigi luureteenistuse heaks tegutsemise asjus (riigiprokuratuur).

Seejärel kasutas Poola Euroopa vahistamismäärust. Selle alusel saab ühe EL-i liikmesriigi kohus paluda teisel riigil kahtlustatav kinni pidada ja üle anda. Traditsiooniline väljaandmine nõuab aeganõudvat diplomaatilist menetlust. Peaminister Donald Tusk teatas vahistamistest. Poola politseiülem Marek Boroń tänas Saksa politseid ja Europoli kontaktametnikke, kelle ülesanne on aidata riikide politseijõududel piiriüleselt infot vahetada (InfoSecurity24).

Meestele pole veel süüdistust esitatud. Poola ametnike sõnul tehakse seda pärast nende üleandmist Saksamaalt (Poola siseministeerium). Vahistamismääruse alusel otsustavad üleandmise Saksa kohtunikud, mitte Varssavi.

Tõendid ja Poola väited

Prokuratuur viitab „põhjendatud kahtlusele”, et Vene eriteenistused andsid rünnakukäsu, et häirida Starlinki liiklust Poolas ning Kesk- ja Ida-Euroopas (riigiprokuratuur). See on uurimise alustamiseks vajalik kahtluse tase, mitte avalikustatud tõendite ahel.

Siseminister Marcin Kierwiński läks kaugemale. Tema sõnul pole tal Venemaa osaluses kahtlust (Poola siseministeerium).

Seni kirjeldatud uurimistöö puudutab kaht meest. Borońi sõnul taastasid uurijad süütamise ettevalmistamise ja kahtlustatavate põgenemise käigu ning said kätte salvestised nende tegevusest (InfoSecurity24). Sellised tõendid võivad siduda mehed tulekahjuga. Seni pole avalikustatud salvestisi, sõnumeid ega makseid, mis seoksid neid võimaliku käsuandjaga.

Kas ühendus tegelikult katkes?

Poola digiministeerium selgitas 2022. aastal, et Wola Krobowska teenindas Kesk-Euroopa kasutajaid. Ministeeriumi sõnul said ka Ukraina kohal olevad satelliidid suunata liikluse läbi selle jaama (Poola digiministeerium). Seetõttu võis jaam olla sihtmärk neile, kes tahtsid häirida Ukraina internetiühendust.

Digiminister Krzysztof Gawkowski ütles 24. septembril, et rünnakuga püüti liiklus peatada, nii et institutsioonid, sealhulgas Ukraina armee, kaotaksid ühenduse. Seejärel lisas ta: „Täna toimib kõik” (TVP Info). Ta kirjeldas ründajate eesmärki, mitte mõõdetud katkestust.

Mõni välismeedia kajastus hägustas seda eristust. Reuters esitas tema sõnu nii, nagu oleks ühendus „sisuliselt katkestatud” (Reuters). Tšehhi uudisteagentuuri kajastus kirjeldas tegelikku ühenduse katkemist (Seznam Zprávy).

Exatel on Poola ettevõte, kes annab maa edasi allrendile ja tagab jaamale andmesideühenduse. Ettevõtte sõnul tema enda teenused ei häiritud (Exatel). Exatel lisab, et jaama seadmed ei kuulu talle ja ta neid ei jälgi, mistõttu ei saa ettevõte Starlinki teenuse kohta kinnitust anda. Avalikustatud pole ka operaatorite logisid ega liiklusandmeid, mis katkestust kinnitaksid või ümber lükkaksid.

Vahistamised on uurimises tegelik edasiminek. Poola vahistamismääruse alusel peeti Saksamaal kinni kaks kahtlustatavat ning järgmise otsuse teeb Saksa kohus. Edasise kohta on avalik info napp. Väide Vene tellimusest põhineb ministrite avaldustel ja prokuratuuri uurimise alustamiseks vajalikul kahtlusel. Väidet teenusekatkestusest ei toeta ükski avaldatud tõend ning vastutav minister ütles, et võrk töötas edasi.