Poola tahab Airbusi tankureid EL-i laenuga

Poola ja Hispaania peavad läbirääkimisi Airbus A330 MRTT tankurlennukite ostuks ning mõlemad valitsused tahavad, et EL aitaks tehingut rahastada. Kui ost liigub läbi SAFE-i (Security Action for Europe), EL-i uue kaitseotstarbelise laenuinstrumendi, saab sellest esimene nähtav proovikivi, kas Euroopa ühine laenuraha jõuab ka päriselt sõjalise tehnikani. SAFE loodi kaitsehankeid euroopalikumaks muutma, kuid Poola plaan näitab piiri: Venemaale lähimad riigid tahavad kriisis tähtsaimate võimete üle riiklikku kontrolli.

Poola ja Hispaania allkirjastasid 29. mail memorandumi, millega ostu ette valmistatakse (WP Tech). Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz sidus ostu Poola tulevase F-35 hävitajate laevastikuga: Varssavi vajab enda õhus tankimise võimet ega taha sõltuda üksnes liitlaste tankurlennukitest (TVN24). Avalikku Euroopa Komisjoni või nõukogu dokumenti, mis kinnitaks tankurlennukid juba heaks kiidetud SAFE-i projektina, ei ole. Tehing on poliitiliselt välja öeldud, kuid institutsiooniliselt veel lukustamata.

Kuidas EL-i raha suunab lepingut

SAFE on rahastusvahend, mitte Euroopa armee. Euroopa Liidu Nõukogu, kus siduvaid otsuseid teevad liikmesriikide ministrid, võttis selle vastu 2025. aasta mais 150 mld € instrumendina. EL laenab kapitaliturgudelt ja annab raha liikmesriikidele kaitseostudeks edasi (Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon). Valitsused esitavad komisjonile kaitseinvesteeringute kavad ning hankereeglid suunavad suurema osa lepingu väärtusest Euroopa tööstusele (A&O Shearman).

Need „osta Euroopa oma” reeglid on selles tehingus sisulised. Need suunavad Poolat Airbusi poole, mitte mõne Euroopa-välise tankurlennuki alternatiivi juurde. A330 reisilennukite ümbertegemine sõjalisteks tankurlennukiteks toimub Airbusi Getafe tehases Madridi lähedal (El Español). Seega ei aita rahastusinstrument Poolal ainult varustust osta. See määrab ka, milline tehas tellimuse saab, ja see tehas asub Hispaanias.

Madridi jaoks on tööstuslik kasu otsene: Getafe saab töömahtu juurde ning Hispaania Airbusi tootmisjälg muutub Euroopa taasrelvastumises tähtsamaks. Hispaania meedia andmetel võib Madrid isegi oma laevastiku laiendamist edasi lükata, et vabastada Poolale ümberehituse aegu (The Objective). See väide tugineb siiski anonüümsetele allikatele, mitte valitsuse või Airbusi avalikule lubadusele.

Miks Poola tahab võtmeid enda kätte

Euroopal on juba ühine tankurlennukite laevastik. Kuue NATO liikme kasutatav Multinational MRTT Fleet lendab Eindhovenist ning peaks tänavu jõudma kümne lennukini (NATO). Ühiskasutuse mudel on tekkinud kulude tõttu: tankurlennukid on kallid ning jagamine annab keskmise suurusega riikidele võime, mida nad üksi sageli ei ostaks.

Poola otsus osta oma lennukid, mitte liituda ühise laevastikuga, näitab, kus jagamise piir jookseb: kriisis tahab valitsus tagatud ligipääsu. Varssavi asub NATO kõige haavatavama piirilõigu lähedal. Ta tahab kindlust, et lennukid on saadaval, hooldusjärjekord ei sõltu teiste prioriteetidest ja kasutusotsused tehakse riiklikult. F-35 lahinguraadius sisemise kütusega on ligikaudu 1100 km; üks A330 MRTT kannab umbes 111 tonni kütust (Radar RP). Poola tankurlennukid pikendaksid ka Läänemere piirkonnas tegutsevate liitlaste hävitajate lennuaega. Avalikest andmetest ei nähtu aga, et need lennukid läheksid rahvusvahelise juhtimise alla.

Tootmisjärjekord

Kõige raskem piirang ei ole raha ega poliitika, vaid Airbusi tootmisliin. Tellimusi on rohkem, kui praegune tarnevõime kiiresti katta lubab, ning vabad ajad on napid (El Español). Kitsaskohta süvendavad Airbusi laiemad tarneahelaprobleemid, sealhulgas mootorite ja tarnijatega seotud piirangud (Finanzen.net). Poola meedia järgi võiks Hispaania vabastatud tootmisajad lubada Poolale enne 2030. aastat kuni neli lennukit (Defence24). Avalikult ei ole kinnitatud, kas lõpuks tellitakse kaks või neli lennukit.

Tankurlennukite tehing testib, kas EL-i ühine laen muutub sõjaliseks tehnikaks ajakavas, millel on kaitseplaneerimises tähendus. SAFE pidi odava Euroopa võla viima päris lepingute ja päris tarnegraafikuteni. Poola on allkirjastanud memorandumi, kuid komisjoni kaitseinvesteeringute kavade heakskiitmine seisab endiselt poliitilise tahte ja siduva tellimuse vahel. Kui leping teoks saab, on SAFE-il esimene käegakatsutav tulemus. Kui see takerdub, jääb EL-i kaitseraha järjekordseks lubaduseks, mille tempo ületab tehasepõranda võimalusi. Euroopa eesliiniriigid tahavad osta Euroopast, kuid nad tahavad hoida kabiini võtmeid enda käes. Kas üks instrument suudab mõlemat korraga pakkuda, ei ole veel selge.