Poola ostab kolm Saab A26 allveelaeva

Poola sõlmib 29. juunil lepingu kolme Rootsi Saab A26 allveelaeva ostuks. Need on diisel-elektrilised alused, mille põhiülesanne on tegutseda varjatult Läänemere madalates vetes (Defence24, Euronews). Tehing lõpetab ligikaudu kolm aastakümmet kestnud hankevenimise. Poola ei osta ainult uusi kereid, vaid taastab võime, mis on peaaegu kadumas: väljaõpetatud meeskonnad, hooldusoskuse ning inimeste ja varuosade süsteemi, mis hoiab allveelaevad merel.

Mida Poola tegelikult ostab

A26 on 66 meetri pikkune allveelaev, millel on õhust sõltumatu jõuseade. See võimaldab tavalisel, tuumareaktorita allveelaeval püsida vee all nädalaid ilma akusid laadima tõusmata. Alusel on torpeedotorud ja moodulsektsioon eriüksuste või mehitamata veealuste sõidukite jaoks (Marine Poland). Saab on selle kavandanud just Poola tegevuskeskkonda silmas pidades: madal meri, tihe laevaliiklus, rannikualade müra ning lühikesed vahemaad NATO ja Venemaa merealade vahel (Saab).

Leping ei piirdu alustega. See hõlmab meeskondade väljaõpet ja investeeringuid Poola laevatehastesse, et Varssavi suudaks edaspidi allveelaevu ise hooldada ja remontida, sõltumata sõjaajal Rootsi tehastest (Defence24).

Kõige kiireloomulisem osa võib olla vanema Rootsi Södermanlandi klassi allveelaeva ajutine rent. Sellega hoitaks Poola allveelaevnikud väljaõppes ajal, kui A26 aluseid ehitatakse. Poola allveelaevavõime on kahanenud ühe aluse, 1985. aastal teenistusse võetud ORP Orzełini (Fakt). Esimest A26 alust oodatakse aastatel 2030–2032 (Rzeczpospolita). Ilma üleminekualuseta võib Poola merevägi kaotada viimased kvalifitseeritud allveelaevameeskonnad enne, kui uus alus kohale jõuab.

NATO meri, kus NATO allveelaevu napib

Pärast Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Läänemere rannikuriigid peale Venemaa allianssi (Puolustusvoimat). See muutis strateegilist pilti, kuid liikmesus ei loo iseenesest heidutust. NATO annab juhtimisstruktuurid ja planeerimisraamid. Ta ei osta, mehita ega hoolda liikmesriigi eest allveelaevu. Iga riik peab ise tooma lauale platvormid ja väljaõpetatud inimesed.

Poola täidab riiklikku lünka Põhjala-Balti veealuses keskkonnas, kus Rootsil on aastakümnete pikkune tegevuskogemus (Marine Poland). Vaikne A26 sunnib vastast arvestama, et kitsaskohtade ja sadamate lähedal võib tegutseda nähtamatu NATO alus. See teeb rünnaku või surveoperatsiooni planeerimise keerulisemaks (BAE Systems).

Otsust mõjutas ka tööstuspoliitika. Saksakeelne kajastus kirjeldas tulemust kaotusena Thyssenkrupp Marine Systemsile, mis samuti hankes osales (Euronews DE). Avalikku punktitabelit, mis selgitaks Rootsi võitu, ei ole. Tõenäoline seletus on lihtsam: Saab pakkus Poolale kõige vajalikumate osadega paketti, Läänemerele kohandatud alust, ajutist üleminekualust meeskondade säilitamiseks ja teed iseseisva remondivõimeni (Rzeczpospolita).

Kaabliküsimust allveelaevad üksi ei lahenda

Tehing tuleb ajal, mil Läänemere veealust taristut ohustavad halli tsooni võtted, alates ankrute lohistamisest kuni andmekaablite, elektriühenduste ja torujuhtmete võimaliku sabotaažini (FIIA). Ametnikud võivad siduda allveelaevad taristu kaitsega, kuid seos on kaudne. A26 lisab varjatud seirevõimet ja ebakindlust vastase jaoks. Kaablite tegelik kaitse vajab püsivat sensorivõrku, rannavalvet, droone, omistamisvõimet ja remondilaevu (War on the Rocks). Soome katsetas üht praktilist lahendust: olemasolevate kaablite hajusakustilist seiret, mis tuvastab ankruga seotud ohud enne kahju tekkimist (Elisa).

EL ehitab samal ajal oma kaitsekihti. Euroopa Komisjon rahastas 23. juunil kahte esimest piirkondlikku kaablikeskust, sealhulgas 2,5 mln € Läänemere keskusele, ning avas eraldi 40 mln € taotlusvooru merealuste kaablite kiirremondivõimeks (European Commission, 2EU Brussels). Läänemere keskust koordineerib Soome koos Taani, Saksamaa, Eesti, Läti ja Rootsiga. Poolat osalejate seas ei ole. Varssavi ostab veealust sõjalist võimet Rootsi-suunalise kahepoolse lepingu kaudu, samal ajal kui EL-i esimene kaabliturbe koordineerimine liigub teise riikide rühma kaudu.

29. juuni leping sulgeb Poola kolme aastakümne pikkuse hankelünga. Keerulisem küsimus on, kas kolm allveelaeva ühendatakse enne järgmist kaabliintsidenti laiemasse sensorite, patrullide, remonditiimide ja NATO juhtimise süsteemi.