Poola sihib EL-i põllumajandusrahast €33.6bn

EL-i 2028-2034 eelarveraamistik pole veel kokku lepitud, kuid põhivaidlus on juba nähtav. Netomaksjad, eeskätt Saksamaa ja Holland, tahavad suunata rohkem raha kaitsele, teadusele ja konkurentsivõimele. Netosaajad, Poola, Hispaania ja Prantsusmaa eesotsas, kaitsevad põllumajandus- ja regionaaltoetusi. Küsimus on järgmise seitsmeaastase EL-i eelarve jaotuses ning põllumajandus on koht, kus konflikt kõige selgemalt välja joonistub.

EL-i põllumajandusvolinik Christophe Hansen ütles Poola meediale, et Poola põllumehed peaksid järgmises eelarvetsüklis saama vähemalt 33,6 mld €, praeguse 31,2 mld € asemel (Business Insider Polska, RMF24). Kui lisada ka kaudsed toetused, näiteks põllumajanduskoolidele, võib kogusumma ületada 40 mld €. Need on poliitilised signaalid, mitte kehtiv õigus: Euroopa Parlament on liikmesriikide esimese MFF-i eelnõu juba tagasi lükanud. MFF ehk mitmeaastane finantsraamistik on EL-i siduv seitsmeaastane eelarveplaan (Euronews, European Court of Auditors).

Miks põllumajandusraha määrab kogu eelarvevaidluse

Ühine põllumajanduspoliitika ehk ÜPP, EL-i põllumeeste toetussüsteem, jaotab praeguse 386,6 mld € suuruse seitsmeaastase eelarve kahe põhikanali kaudu: otsetoetustena sissetulekule ning maaelu arengu rahana investeeringuteks, keskkonnamõõdeteks ja kohalikule majandusele. Aastatel 2018-2022 moodustasid otsetoetused EL-is keskmiselt 23% põllumajandustulust; kõik põllumajandustoetused kokku andsid keskmiselt 33% (European Commission, European Commission). Paljude tootjate jaoks ei ole EL-i toetus lisaraha, vaid osa tulubaasist.

Poola võidab korraga kahest loogikast: suurest põllumajandussektorist ja toetuste ühtlustamisest. Ida- ja uuemad liikmesriigid on aastaid väitnud, et nende hektaripõhised toetused peaksid liikuma lähemale Prantsuse, Saksa või Hollandi põllumeeste tasemele. Hansen kinnitas, et see põhimõte on endiselt laual, sidudes Poola võimaliku kasvu maksemäärade ühtlustamisega (RMF24). Kuusteist riiki saaks rohkem, üksteist vähem.

Kes kaitseb põllumajandusraha ja kes tahab seda mujale suunata

Eelarvekõnelusi vahendav EL-i nõukogu Küprose eesistumine pakkus komisjoni plaaniga võrreldes välja ligikaudu 2% suuruse üldkärpe. Kärbe ei jaguneks võrdselt: konkurentsivõime, kaitse, teadus ja välistegevus kaotaksid umbes 3,9%, põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika oleksid suhteliselt kaitstud (EUAlive).

Just see ebavõrdne kärbe näitab lõhet. Hispaania allkirjastas koos 16 riigiga deklaratsiooni, milles nõutakse ühtekuuluvus- ja põllumajandusrahastuse säilitamist (Spain Foreign Ministry). Madrid läks kaugemale ja andis mõista, et on valmis toetama uusi EL-i tuluallikaid ning isegi uut ühisvõlga, kui see aitaks vältida põllumajandustoetuste kärpimist (EFE). Prantsuse väljaannete käsitluses kuulub ka Pariis järjekindlalt põllumajandusraha kaitsjate hulka (Banque des Territoires).

Teisel poolel nimetas Saksamaa ettepanekut „taskukohatuks” (Spiegel). Hollandi rahandusminister ütles, et Küprose kompromiss on „no-go box”, mis rahastab „eilseid prioriteete” „homsete väljakutsete” arvelt (The Straits Times/Reuters). Rootsi vastuseis keskendus samale jaotusele: kaitset ja teadust kärbitakse, põllumajandust säästetakse (Europaportalen).

Kuna ÜPP neelas 2023. aastal umbes 24,6% EL-i kuludest (European Commission), väidavad netomaksjad ehk riigid, kes maksavad EL-i eelarvesse rohkem, kui sealt tagasi saavad, et selle osa kaitsmine jätab vähem ruumi kaitsele, konkurentsivõimele ja teadusele ajal, mil Euroopa peab kõiki kolme prioriteediks.

Mida pealkirjanumbrid veel ei näita

33,6 mld € on nominaalne summa. Inflatsiooniga korrigeeritud võrdlust praeguse eelarvega pole avaldatud, seega võib näiline kasv tähendada reaalset kärbet, kui tootmissisendite hinnad kasvavad kiiremini. EL-i reeglid nõuavad, et vähemalt 10% otsetoetustest läheks väiksematele põllumajandustootjatele ja vähemalt 3% noortele põllumeestele (European Commission). Poola 2028-2034 prognoos ei näita aga veel, kuidas raha jaguneks farmi suuruse või piirkonna järgi. Kogusumma võib kasvada ka siis, kui jaotusküsimus jääb lahtiseks.

Suurim võimalik jaotusšokk on Ukraina liitumine EL-iga. Praegu saab Ukraina eraldi 2024-2027 rahastust kuni 50 mld € (European Commission). Üks eelarve-eelnõu kärpis juba Ukraina laiemat 2028-2034 toetust 100 mld eurolt 89 mld eurole (Kyiv Independent). Usaldusväärset mudelit selle kohta, mida Ukraina liikmesus tähendaks Poola, Prantsusmaa või Hispaania põllumajandustoetustele, veel ei ole. Sellel küsimusel pole numbrit küljes, kuid see mõjutab kõiki läbirääkimispositsioone.