Poola ei tagane €123 billion jaotusest

Poola on EL-i järgmise seitsmeaastase eelarve läbirääkimistel seadnud piiri: riigile kavandatud 123 mld € suurune osa ei ole Varssavi hinnangul läbiräägitav (gov.pl, Polskie Radio). Saksamaa ja viis teist jõukamat liikmesriiki tahavad samal ajal kärpida Euroopa Komisjoni ligi 2 triljoni euro suurust kulukava sadade miljardite võrra. Mitmeaastane finantsraamistik, mis seab EL-i seitsmeks aastaks siduva kululae, vajab kõigi 27 valitsuse üksmeelt. See annab igale riigile sisuliselt vetoõiguse.

Euroopa Ülemkogu president António Costa sõidab 9. septembril Varssavisse osana neljanädalasest pealinnade ringkäigust, mille eesmärk on enne oktoobri tippkohtumist selgitada valitsuste tegelikud piirid. Iirimaa, kes on rotatsiooni korras nõukogu eesistuja ja juhib liikmesriikide läbirääkimisi, soovib kokkulepet detsembriks (Euronews, European Movement Ireland). Nagu kirjutasime eelmisel nädalal, kui Berliin koondas kärpeid nõudva bloki (To Brief), aeg läbirääkimisteks lüheneb ja leerid muutuvad jäigemaks.

Mida Poola 123 miljardit tegelikult katab

Poola 123 mld € ei tähenda üksnes teid ja sildu. Poola arengufondide ministeeriumi sõnul koondaks riiklik kava ühte paketti ühtekuuluvustoetused, põllumajandustoetused, piirihalduse, rändefondid, kliimakulude hüvitamise ja uued kaitsega seotud kulud (gov.pl). Selle summa kärpimine ei vähendaks üht programmi, vaid suruks korraga põllumehi, piirivalvet ja piirkondlikku taristut.

Poola meedia hinnangul maksaks riik seitsme aasta jooksul EL-i eelarvesse umbes 73 mld €, mis jätaks kogu eraldise säilimisel Poola netokasuks ligikaudu 50 mld € (Next Gazeta, Interia). Poola ei kaitse seda positsiooni üksi. Rumeenia president ütles Costale, et ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandus peavad jääma mahukaks (Mediafax). Rumeenia sõnul vaidlustab 17 liikmesriiki komisjoni eelnõus olevad ligikaudu 10% kärped põllumajandus- ja regionaalkuludes (RRI). Sama joont toetab Hispaania, kelle hinnangul ei tohi uued kaitse- ja konkurentsivõimekulud tulla põllumajandustoetuste arvelt (Infobae).

Mida netomaksjad tahavad

Saksamaa kantsler Friedrich Merz kutsus 27. augustil kokku Taani, Hollandi, Austria, Soome ja Rootsi. Ühisavalduses teatasid kuus riiki, et komisjoni kava tuleb „tasakaalustatult vähendada mitmesaja miljardi euro võrra” ning säästu peavad andma kõik kuluread, sealhulgas põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika (Bundesregierung). Samuti lükkavad nad tagasi uue ühise EL-i laenuvõtmise (ORF). Riigieelarved on surve all ning komisjoni pakutud kuni 60% kasv on Merzi sõnul „taskukohatu” (FAZ).

Leedu näitab, miks vaidlust ei saa jagada lihtsalt riikideks, kes kaitsevad põllumajandus- ja regionaalraha, ning riikideks, kes nõuavad kaitsekulude kasvu. President Gitanas Nausėda ütles Vilniuses Costale, et eelarve peab arvestama Euroopa muutunud julgeolekuolukorda ning sisaldama rohkem raha kaitsele ja sõjalisele liikuvusele. Samas ei tohi uusi prioriteete tema sõnul lahendada ühtekuuluvuspoliitika nõrgestamisega (Delfi). Ida- ja põhjasuunalised liikmesriigid tahavad mõlemat: rohkem kaitsekulu ja seniste regionaalrahade säilimist. Seetõttu ei saa raha lihtsalt ühest eelarvereast teise tõsta.

Arvutus, mis ei mahu kokku

Kaitse, konkurentsivõime, Ukraina toetamine ja pandeemiaaegse ühislaenu 149,3 mld € suurused tagasimaksed vajavad kõik katet (European Parliament). Kui Poola eraldis jääb puutumata, Hispaania ja Rumeenia kaitsevad põllumajanduskulusid ning kaitsekulud kasvavad, on valikuid vähe: netomaksjad maksavad rohkem, EL loob uusi tulusid või kärbitakse midagi muud. Eelarvevolinik Piotr Serafin ütleb, et on Iirimaa eesistumise ajal kokkuleppe suhtes optimistlik (Irish Times). Costa hoiatab, et kui kokkulepet ei sünni enne programmide lõppemist 2028. aastal, tekivad rahastuskatkestused kogu Euroopas (Brussels Times).

Optimism ei lahenda eelarvevõrrandit. Kuni liikmesriigid ei otsusta, kas EL saab uusi tulusid, teeb sügavamaid kärpeid või võtab uuesti ühislaenu, jäävad Poola ja Saksamaa punased jooned sama kululae alla. Üks neist peab liikuma.