Özgür Özel eemaldati CHP peakorterist

Märulipolitsei lasi pühapäeval Türgi peamise opositsioonipartei peakorteris pisargaasi ja sundis sealt lahkuma partei valitud juhi, kelle kohus oli neli päeva varem ametist eemaldanud. CHP ehk Vabariiklik Rahvapartei on Türgi vanim partei. Peakorteri haaramine viis lõpule kohtuliku operatsiooni, mille siht oli kõrvale tõsta opositsioonijuht, kes oli küsitluste järgi võimeline president Recep Tayyip Erdoğani valimistel ohustama. Euroopa vastas pressiesindaja avaldusega.

Kohus asendas võitja kaotajaga

Özgür Özeli juhtimisel võitis CHP Türgi 2024. aasta kohalikel valimistel kõige rohkem linnapeakohti. See oli partei tugevaim tulemus kahe aastakümne jooksul (Handelsblatt). Küsitlused näitasid, et opositsioon suudab esimest korda terve põlvkonna jooksul Erdoğani AKP-ga tõsiselt konkureerida.

Ankara apellatsioonikohus lahendas selle probleemi 21. mail. Kohus tunnistas CHP 2023. aasta juhtimiskongressi altkäemaksukahtluste tõttu kehtetuks ja käskis Kemal Kılıçdaroğlul partei etteotsa naasta. Kılıçdaroğlu kaotas Erdoğanile 2023. aasta presidendivalimistel.

Tulemuseks oli poliitiline vahetus: CHP etteotsa saadeti tagasi kandidaat, kelle Erdoğan oli juba alistanud. Stockholmi ülikooli Türgi uuringute instituudi teadlane Paul Levin sõnastas asja otse: „Erdogan has decided he cannot allow the same thing that happened to Orbán to happen to him” (GP).

Kui Özel keeldus CHP peakorterist lahkumast, lõikasid üle saja politseiniku värava läbi ja kasutasid hoones pisargaasi. Özel kõndis vihmas parlamenti ja ütles toetajatele, et partei viib vastuse tänavatele.

Euroopa kaalub ja vaikib

EL-i ametlik reaktsioon tuli enne reidi ja jäi poliitiliselt madalale tasemele. Euroopa välisteenistuse ehk EL-i diplomaatilise teenistuse pressiesindaja märkis, et kohtuotsus „tekitab küsimusi õigusriigi kohta” (EEAS). Euroopa Komisjoni presidendilt Ursula von der Leyenilt avaldust ei tulnud. EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas avaldust ei teinud. Saksamaa välisminister Johann Wadephul väljendas „muret” (Handelsblatt). Prantsusmaa ei öelnud midagi.

See ettevaatlikkus järgib EL-i välissuhetes korduvat mustrit: mida suurem on riigi mõju Euroopa praktilistele huvidele, seda nõrgemalt rakendab Euroopa demokraatianõudeid. Türgil on mõju rändevoogude juhtimisel, ta kuulub NATO juhtimisstruktuuri ja müüb relvastatud droone mitmele Euroopa partnerile. Ükski valitsus ei ole teatanud poliitika ümberhindamisest. Ükski pealinn ei ole nõudnud kaitsekoostöö ülevaatamist.

Türgi analüütik Gönül Tol hoiatas, et Ankara ehitab „Venemaa eeskujul süsteemi, kus valitseja määrab opositsiooni” (Handelsblatt). EL-i külmutatud liitumisprotsess, mis peaks kandidaatriikidele demokraatlikke tingimusi seadma, jääb samal ajal puutumata.

Vastuolu, mida keegi ei nimeta

Özel on nõudnud uut CHP kongressi. Türgi kõrgeim valimiskomisjon, põhiseaduslik organ, mis kontrollib ka parteikongresse, pidas erakorralise istungi, et hinnata, kas tsiviilkohtul oli üldse pädevus partei siseasjadesse sekkuda. Kui otsus tuleb Özeli kasuks, satuvad Türgi kohtusüsteemi kaks haru omavahel vastuollu.

Geopoliitiline vastuolu on juba nähtav. NATO liitlased istuvad läbirääkimistel vastamisi võõrustajaga, kes saatis märulipolitsei oma vastase peakorterisse. EL-il on liitumisraamistik just sellise olukorra jaoks: kandidaatriik lammutab opositsioonipoliitikat kohtusüsteemi kaudu. Mõlemad vahendid on olemas. Kumbagi ei kasutata.

Vahe olemasolevate mehhanismide ja poliitilise tahte vahel langeb kokku Türgi strateegilise positsiooniga. Ungari, kelle mõju Euroopa huvidele on väiksem, on saanud külmutatud rahastuse, artikli 7 menetluse ehk EL-i kõige karmima demokraatiakaristuse ja püsiva institutsionaalse surve. Türgi kontrollib pagulasvooge ja asub sõjaliselt kriitilises geograafias. Tema puhul märgib pressiesindaja, et tekivad küsimused. Reeglite rakendamine nõrgeneb seal, kus sõltuvus suureneb. Ankara teab seda ja tegutseb vastavalt.