Poola F-16-d jätsid Kh-101 alla tulistamata

30. juulil kell 03.40 kukkus Vene tiibrakett Kh-101 Ida-Poolas Tarnawa-Kolonia küla lähedal põllule. Plahvatus jättis umbes kümnemeetrise kraatri, inimesi viga ei saanud (Tagesschau). Poola saatis õhku F-16 hävitaja, kuid see tuld ei avanud. Rakett jõudis tühjale maa-alale enne, kui tehti otsus selle alla tulistamiseks.

Kh-101 sisenes Poola õhuruumi Venemaa suure raketi- ja droonirünnaku ajal Ukraina vastu. NATO tõstis idatiival radarivalmidust ja saatis õhku liitlaste lennukid (Al Jazeera). Varssavi kinnitas järgmisel päeval raketitüübi ja kutsus välja Venemaa suursaadiku (DW). Juhtum näitas taas, et NATO suudab Vene relvade liikumist liitlaste õhuruumi tuvastada. Avalikult pole aga selgeks räägitud, kes annab allatulistamise käsu, millistel tingimustel ja kui otsustamiseks on vaid sekundid.

Kes ütleb „tuld”

Donald Tusk ütles, et raketi lasi välja Venemaa, kuid ta ei näe „absoluutselt mingit põhjust” arvata, et sihtmärk oli Poola (France 24). Poola õhutõrje oli valmis tegutsema juhul, kui Kh-101 oleks jätkanud lendu asustatud alade poole. Asekaitseminister Cezary Tomczyki sõnul liikus rünnaku ajal Poola suunas umbes 20 Vene raketti ning Lublini piirkonda jõudnud löök võis olla „provokatsioon” (Kyiv Independent). See hinnang pärineb ühelt Poola ametnikult, mitte NATO ametlikust analüüsist, ning tõenäoliselt kirjeldab radaris jälgitud rakette, mis lähenesid Poolale, mitte kõiki Poola õhuruumi sisenenud relvi.

Tuski valitsus käsitleb juhtumit tõsise õhuruumi rikkumisena, mitte teadliku rünnakuna NATO vastu. Sellega hoiab Varssavi juhtumi allpool artikli 5 künnist. Artikkel 5 on alliansi kollektiivkaitse klausel, mille järgi relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu käsitatakse rünnakuna kõigi vastu. NATO peasekretär Mark Rutte nimetas raketitabamust „järjekordseks hoolimatuks teoks” (Euronews). Berliin ja Pariis väljendasid Poolale solidaarsust, kuid see ei vasta praktilisele küsimusele: kes pidanuks Lublini kohal päästikule vajutama?

Käsuahel on keerulisem, kui avalik arutelu sageli tunnistab. NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse jälgib liitlaste õhuruumi sisenevaid objekte. Tegutsemisotsus liigub NATO ühendatud õhuoperatsioonide keskuste kaudu. Riigi valitsus võib taotleda ajutist riiklikku kontrolli: kindlaks ajaks viiakse lõplik allatulistamisotsus NATO käsuahelast riigi enda sõjalisse juhtimisse, nagu on kirjeldanud Rumeenia ajutine kaitseminister Radu Miruță (Europa FM). Selline üleminek võtab aega. Tiibrakett seda aega ei anna.

Rumeenia droonipretsedent ja selle piirid

Rumeenia on selle probleemiga kauem tegelenud. Kaitseministeeriumi arvestuse järgi on Vene droonid sisenenud Rumeenia õhuruumi pärast täiemahulise sõja algust 33 korral. Ainuüksi 2026. aastal on registreeritud 18 sissetungi ja 34 hävitajate väljalendu (Agerpres, AP). Mõni päev enne Poola juhtumit tulistasid Rumeenia F-16 hävitajad alla kolm Ukrainast üle piiri tulnud drooni. Bukarest võttis 2025. aastal vastu seaduse, mis lubab sõjaväel droonid pärast tuvastamist ja riskihindamist hävitada. Miruță sõnul võib tegutsemisotsus võtta „minuteid või palju kauem”.

See mudel sobib aeglaste droonide puhul, eriti kui need liiguvad hõredalt asustatud alade kohal. Ida-Poola kohal lendav tiibrakett on teine olukord: allatulistamise aken on lühem, võimaliku kahju risk suurem ja eksimuse poliitiline hind kõrgem.

Idatiiv vaidleb järelduste üle

Poola ja Balti riigid tahavad selgemaid tagajärgi. Leedu esitas juulis Moskvale kolm protestinoodi, sidudes Venemaa rünnakud Euroopa julgeolekuga (LRT). Rumeenia sidus droonide allatulistamise Venemaa suursaadiku väljakutsumisega. Need riigid tahavad, et NATO käsitleks korduvaid rikkumisi tegutsemise alusena ka siis, kui pole tõendit, et Moskva kavatses tabada alliansi territooriumi.

Slovakkia poliitiline toon oli ettevaatlikum. Teledebatis hoiatas valitsuskoalitsiooni saadik Marián Kéry NATO „konflikti tirimise” eest, opositsioonipoliitik Tomáš Valášek nimetas raketijuhtumit aga Venemaa teadlikult võetud riskiks (ta3, Denník N). Ungari meedia kajastas juhtumit Tuski sõnastuse kaudu, kuid Budapestilt nähtavat seisukohta ei tulnud (Telex).

Juuli juhtumeid on koos vaadates raske käsitleda üksikute eksimustena: Balti protestid, Rumeenia allatulistamised ja Vene tiibrakett Poola pinnal. Tusk ei väida, et Kh-101 oli suunatud Poola pihta. Kuid kavatsus muutub vähem määravaks, kui õhuruumi rikkumised korduvad. NATO ühendatud õhuoperatsioonide keskused ja riikide juhid, kes kirjutavad tegutsemisreegleid, peavad avalikult vastama: millal muutub sõja ülekandumine liitlaste jõukasutuse aluseks ja kellel käsuahelas on õigus see käsk anda?