Portugal lõpetab kava €4.6bn võlaga

Portugali majandusminister Manuel Castro Almeida teatas 28. augustil, et riik täitis enne EL-i 31. augusti tähtaega kõik pandeemiajärgse taastekava vahe-eesmärgid ja sihid (ECO, Observador). Euroopa Komisjon ilmselt kinnitab selle lõppkontrollis. Küsimus on selles, mida „täidetud” siin tähendab: Brüsselile esitatud arvestus, raha jõudmine tegelike tegijateni ja projektide füüsiline valmimine on kolm eri asja.

Brüssel sai aruanded kätte. Toetusesaajad ootavad raha.

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) on EL-i umbes 800 mld € suurune ühise laenamise programm, mis loodi pärast koroonakriisi. See ei tööta nagu tavaline kuluhüvitusfond, kus arve esitatakse ja raha makstakse tagasi. RRF maksab liikmesriikidele siis, kui nad tõendavad kokkulepitud reformisammude ja mõõdetavate tulemuste täitmist: seadus on vastu võetud, kool valmis, digisüsteem töötab.

Portugal on oma 21,9 mld € suurusest jaotusest kätte saanud umbes 17,2 mld € (Euroopa Komisjoni esindus Portugalis, IEU Monitoring). Viimane osa, ligikaudu 4,7 mld €, sõltub veel sellest, kas komisjon kinnitab viimase sihtide paketi täidetuks.

EL-i vastavusarvestuses on Portugal Hispaaniast ja Itaaliast ees. Siseriiklik maksearvestus näitab teist pilti. Augusti keskpaigaks oli Portugal maksnud ettevõtetele, omavalitsustele, koolidele ja haiglatele, kes töid tegelikult teevad, umbes 14,3 mld € (Jornal Económico). Seda on ligi 3 mld € vähem kui summa, mille Lissabon on Brüsselist juba saanud.

Ettevõtete ja omavalitsuste jaoks ei ole vahe „raha tuleb” ja „raha on kohal” raamatupidamislik nüanss, vaid käibekapitali küsimus. Nad on kulud juba teinud, kuid hüvitist pole veel kätte saanud.

Portugali taastekava rakendusstruktuuri juht Fernando Alfaiate ütles veebruaris parlamendis, et 4,6 mld € tuleb toetusesaajatele valideerida ja välja maksta alles 2027. aastal, pärast kava ametlikku sulgemist (RTP). Suurim ootajate rühm on ettevõtted: neile on seni makstud 5,1 mld €, omavalitsustele 2,3 mld € (Jornal Económico).

Projektid, mis kavasse enam ei mahtunud

Kolmas arvestus puudutab füüsilist valmimist. Castro Almeida tunnistas ka ise, et osa töid jätkub ja võib vajada rahastust väljaspool taastekava (RTP). Valitsus sõlmis lepinguid umbes 220 mln € võrra üle kava mahu, et toppama jäänud projektid saaks vajaduse korral asendada valminud projektidega (Renascença). Brüsseli tulemustabeli jaoks see puhver töötas. Poolikut kliinikut see kiiremini valmis ei ehita.

Portugali riiklik järelevalvekomisjon oli varem märkinud 37 investeeringut murettekitavas või kriitilises seisus ning hoiatanud, et 30 kuni 40 kooli võivad augusti tähtajast maha jääda (Observador). Mitu suurt projekti liigutati kavast välja: Hospital de Todos os Santos, Lissaboni metroo punase liini pikendus ja Algarve magestusjaam eemaldati või vähendati järjestikuste ümberkorralduste käigus (ECO).

Eluasemepoliitika näitab, kuhu arve lõpuks jõuab. Valitsuse 1.º Direito programm algas taastekava 1,4 mld € rahastusega. Sellest ei piisanud, mistõttu Lissabon lisas riigieelarvest 2,8 mld € (Portugal.gov). Maksumaksjad katavad tavalise eelarve kaudu selle osa, mida EL-i fond ei kandnud. Portugali parlamendi eelarveamet UTAO on arvutanud, et taastekava projektide ümbertõstmine läks riigieelarvele aastatel 2023–2025 maksma 456 mln € (Jornal Económico).

Euroopa muster

Vahe Brüsseli kinnitatud täitmise ja kodanike kogemuse vahel ei ole Portugali erand. Itaalia, RRF-i suurim toetusesaaja, teatas 2026. aasta märtsiks, et avalike tööde rahalisest mahust oli füüsiliselt valmis vaid 12,4%, kuigi riik oli saanud kätte umbes 85% oma jaotusest (UPB). Euroopa Kontrollikoda on hoiatanud, et RRF-i maksemudel kontrollib peamiselt seda, kas valitsused täitsid protsessisihtide tingimused, mitte seda, kas need sihid andsid lõpptulemuse (Euroopa Kontrollikoda).

Kava, mille Brüssel heaks kiidab, ei ole enam sama kava, mida Portugali kodanikele algselt lubati. Projekte eemaldati, vähendati ja vahetati välja, et tähtaega täita. Haiglad, metrooliinid ja magestusjaamad, mis kavasse ei mahtunud, tuleb endiselt valmis ehitada. Raha peab nüüd tulema Portugali enda eelarvest või tulevastest EL-i fondidest.

Kui suureks see arve kujuneb, selgub alles pärast septembrikuist arvestust. Euroopa Komisjon saab kinnitada Portugali vastavuse reeglitele. Lissabon peab veel näitama, et ümber tõstetud projektidest saavad kodanikele päriselt kasutatavad teenused.