Iirimaa võib Portugali eelarveosa vetostada

Iirimaa tegi ettepaneku kärpida ELi 2028.–2034. aasta eelarvet Euroopa Komisjoni kavaga võrreldes umbes 8%, võttes suurema osa kärbetest ühisprogrammidest, mitte riikidele mõeldud rahast (Iirimaa läbirääkimisraamistik). Lusa tsiteeritud Portugali diplomaadi sõnul kasvas Iirimaa eelnõus Portugali eraldis hoopis (ECO/Lusa). Väiksemat eelarvet nõudnud valitsused tahtsid kärpeid mujale ning igaüks neist saab lõplikule kokkuleppele veto panna (ELi lepingu artikkel 312).

Miks Portugali summa muutub

Portugali kohta kohtab kolme arvu, mis tähistavad ligikaudu sama rahasummat. Euroopa Komisjoni 2025. aasta juulis esitatud kava järgi saaks Portugal 33,5 mld € jooksevhindades ehk prognoositavat inflatsiooni arvestades (Euroopa Komisjoni eraldiste tabel). Pärast seda, kui Iirimaa avaldas 10. oktoobril oma dokumendi, nimetas Lusa allikas summaks 35,1 mld € (ECO/Lusa). Tõenäoliselt lisas Iirimaa raha riikidele, kes said praegusel eelarveperioodil ühtekuuluvustoetusi ehk ELi abi vaesematele piirkondadele (Iirimaa läbirääkimisraamistik).

Expresso nimetatud 31,5 mld € tähendab tõenäoliselt sama summat 2025. aasta hindades, enne seitsme aasta prognoositava inflatsiooni arvestamist (Expresso). See on järeldus, sest Iirimaa dokumendis pole Portugali kohta eraldi rida. Ükski neist summadest pole veel Portugalile eraldatud raha. Portugal kasutaks seda ühes riiklikus ja piirkondlikus kavas, mis koondab põllumajandus-, regionaal-, kalandus- ja piirifondid; makseid tehtaks vahe-eesmärkide täitmisel (ELi nõukogu ülevaade mitmeaastasest eelarvest).

Kust Iirimaa kärpis ja kes on vastu

Iirimaa koostab kompromissettepanekuid, sest juhib sel sügisel ELi roteeruva eesistujana liikmesriikide ministrite kohtumisi. Iirimaa kava on Euroopa Komisjoni omast 141 miljardi ja 45 miljoni euro võrra väiksem (Iirimaa läbirääkimisraamistik). Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse järgi jätab kava riikide põllumajandus- ja ühtekuuluvusrahad puutumata ning kärbib programme, mida EL juhib ühiselt (Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaade). Konkurentsivõime ja julgeoleku kulud vähenevad umbes 12,8% ning välistegevuse kulud 17,4%, samal ajal kui ühtekuuluvusraha kasvab (Iirimaa läbirääkimisraamistik).

Dublini sõnul on eelarve kogumaht siiski umbes 30% suurem kui praegusel perioodil (Iirimaa valitsuse teade). Euroopa Parlamendi juhtivad läbirääkijad vastavad, et pärast inflatsiooni ja pandeemia ajal võetud laenude tagasimaksete arvestamist saab selle eest vähem kui praegu (Euroopa Parlamendi juhtivad läbirääkijad).

Kõige teravamalt on vastu riigid, kes tahavad väiksemat eelarvet. Saksamaa, Holland, Austria, Taani, Soome ja Rootsi on ühiselt nõudnud eelarve märkimisväärset kärpimist ning raha suunamist kaitsele ja konkurentsivõimele (kuue valitsuse ühisavaldus). Hollandi peaminister Rob Jetten heitis Iirimaale ette, et kärped puudutavad just neid prioriteete (Hollandi parlamendiarutelu). Saksamaa kantsler Friedrich Merz hoiatas, et ilma kärbeteta võib Saksamaa osamakse alates 2028. aastast kasvada 40–50% (Bundestag).

Just siin võib Portugal kaotada. Mai kirjas nõudis Hollandi valitsus säästu igast eelarveosast, kus see on võimalik, sealhulgas riikide põllumajandus- ja regionaalkavasid rahastavast osast (Hollandi valitsuse kiri). Kui see seisukoht peale jääb, kärbitaks osaliselt ka kavasid, milles sisaldub Portugali eraldis, kuid ükski dokument ei nimeta võimalikku kärpesummat.

Otsus jõuab valitsusjuhtideni

Valitsusjuhid arutasid Iirimaa arvude üle 15.–16. oktoobri tippkohtumisel kokkuleppeta ning andsid teema edasi Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale, kes juhib neid kohtumisi (Euroopa Ülemkogu kohtumine). Erakorraline tippkohtumine toimub 26.–27. novembril, sellele järgneb korraline kohtumine 17.–18. detsembril (Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaade). Lõplik eelarve vajab kõigi valitsuste kokkulepet ja Euroopa Parlamendi nõusolekut (ELi lepingu artikkel 312).

Portugali avaldatud arvude järgi kaitses Iirimaa riigi kavandatud eraldist, kärpides samal ajal ühisprogramme, mille rahastamist soovivad kasvatada Berliin ja Haag. Mõlemad valitsused saavad kokkuleppe blokeerida. Portugalil on praegu tugev lähtekoht, mitte kindel lubadus. Eraldise säilimine sõltub sellest, kas Costa leiab kärpekohti, millega Hollandi ja Saksamaa valitsused nõustuvad, puudutamata riikide põllumajandus- ja regionaalkavade rahastamist.