Portugal kärbib avalikke investeeringuid 31%

Portugali 2027. aasta eelarvekavas on avalikeks investeeringuteks ette nähtud 9,687 miljardit eurot, tänavuse 14,035 miljardi asemel. Nominaalselt ehk inflatsiooni arvestamata väheneb summa 31% (CFP, ECO). Eelarve lubab samal ajal vaid 0,1% SKP-st ulatuvat ülejääki (eelarve lisa). Prognoos eeldab kiiremat majanduskasvu, kui Portugali eelarve järelevalveasutus ootab.

Rahandusminister Joaquim Miranda Sarmento esitas eelnõu parlamendile 8. oktoobril. Saadikud pole seda veel heaks kiitnud (valitsus).

Miks investeeringud vähenevad

Avalikeks investeeringuteks loetakse teede, haiglate, koolide ja muu pika kasutuseaga vara ehitamist või soetamist. Eelnõu järgi langeb nende osakaal SKP-st umbes 4,3%-lt 2,8%-le (eelarve lisa).

Langus järgneb PRR-i ehk Portugali osa Euroopa Liidu pandeemiajärgsest taaste- ja vastupidavusrahastust lõppemisele. Fond maksis toetusi välja kokkulepitud vahe-eesmärkide täitmise korral ning EL-i õigus seadis riiklike kavade tähtajaks 31. augusti 2026 (taaste- ja vastupidavusrahastu määrus). Lissabon teatas kava täitmisest augustis, pärast seda, kui Brüssel tegi viimase väljamakse (To Brief).

PRR-ist väljaspool rahastatavad investeeringud kasvavad nominaalselt 6,8%, kirjutab Jornal Económico. Nende lähtebaas on aga väiksem, mistõttu korvavad need kaduvast taasterahast vaid osa.

Valitsus tahab puudujääki vähendada ka Portugal 2030 programmi kiirema rakendamisega. EL-i ühtekuuluvusprogramm rahastab projekte vaesemates piirkondades (valitsus). Paberil on programmis veel kasutamata raha. „Heaks kiidetud“ projektidele on raha eraldatud, „ellu viidud“ projektide puhul on see juba kulutatud. 31. augustiks oli Portugal 2030 kinnitanud projekte umbes 14,3 miljardi euro eest, kuid kulutanud vaid 5 miljardit (Portugal 2030 ülevaade).

Kasutamata summa pole vaba raha. Ühtekuuluvustoetused on ette nähtud kindlatele piirkondadele ja eesmärkidele ning reeglite järgi võib abikõlblikke kulusid teha kuni 31. detsembrini 2029 (EL-i ühtekuuluvusreeglid). Kulutuste kiirendamine võib aidata, kuid programm ei saa lihtsalt üle võtta taasterahastust kavandatud projekte.

Ülejääk sõltub majanduskasvust

0,1% suurune ülejääk on prognoos, mitte saavutatud tulemus. Valitsus eeldab, et majandus kasvab 2027. aastal reaalselt ehk inflatsiooni mõju arvestamata 2,1% (eelarve lisa). Portugali sõltumatu eelarvenõukogu (Conselho das Finanças Públicas, CFP) prognoosib 1,8% kasvu (CFP). OECD 2026. aasta esimene majandusväljavaade oli veel madalam: 1,7% (OECD).

CFP pidas valitsuse prognoosi siiski statistiliselt tõenäoliseks. Samas hoiatas nõukogu, et riskid kalduvad oodatust aeglasema kasvu poole (ECO).

Majanduskasv mõjutab maksulaekumisi konkreetsete kanalite kaudu. Palgalt töötajate ja tööandjate makstavad sotsiaalkindlustusmaksed peaksid eelarve järgi kasvama 7,8%, vahendab SAPO. Eelarve eeldab, et töökohtade arv kasvab 1,4% ja palk töötaja kohta 4,5%. Laekumised sõltuvad tööhõivest ja nominaalpalkadest, seega SKP reaalkasvu aeglustumine neid automaatselt ei vähenda. Mõju tekib siis, kui jahtuvad töölevõtmine või palgakasv.

Investeeringute kärbe parandab eelarve seisu vähem, kui summa põhjal võiks arvata. Suurem osa kaduvast kulust kaeti EL-i toetustega, mille laekumine lõpeb samal ajal. Väiksemate kuludega kaasneb seega suures osas ka väiksem tulu, mitte sama suur lisandus eelarveülejäägile. Kui ülejäägi varu on vaid 0,1% SKP-st, võib väike puudujääk majanduskasvus või maksetes muuta ülejäägi puudujäägiks.

Mida saadikud peavad veel teadma

Rahastuse vähenemine on selge, kuid selle mõju üksikprojektidele mitte. Eelarve koondtabelid näitavad investeeringute kogulangust, ent neist ei selgu, kas mõni taasterahastust rahastatud projekt on pooleli või kuidas selle jätkamist rahastataks.

Enne lõpphääletust peab rahandusministeerium saadikutele vastama: millised projektid vajavad veel raha ja milliselt eelarverealt see tuleb.

Seniste andmete järgi vähendab eelnõu avalikke investeeringuid järsult, sest EL-i taasteraha lõpeb ja teised rahastusallikad korvavad sellest vaid osa. Väike eelarveülejääk sõltub kiiremast kasvust, kui prognoosivad CFP ja OECD. Kui majandus kasvab nende prognooside lähedal, jääb eelarvesse vähe varu.