Portugali maksukohtud takerduvad ummikusse

Portugali halduskohtus kestab maksuvaidlus nüüd keskmiselt 861 päeva. Need kohtud lahendavad aastas vaid 48% uutest asjadest, mistõttu kuhjumine kasvab edasi (Executive Digest, Euroopa Komisjon). Euroopa Komisjon tõi olukorra halvenemise välja 2026. aasta õigusriigi aruandes, mis avaldati 17. juulil.

Samas aruandes tõstatati ka teine probleem: kas Portugali riiklikul uudisteagentuuril Lusal on veel piisav sõltumatus valitsusest, kes on nüüd agentuuri omanik ja mõjutab selle juhtimist. Koos näitavad need kaks tähelepanekut EL-i järelevalve keskset piiri. Brüssel näeb institutsioonide nõrgenemist, kuid saab sundida muutusi üksnes siis, kui eraldi EL-i õigusakt annab komisjonile pädevuse sekkuda.

Kaheaastane ooteaeg ja kellele see sobib

Haldus- ja maksukohtud määravad praktikas piiri kodaniku ja riigi vahel: maksuteated, tegevusload, riigihanked. Kui kohtuasja lahendamine võtab üle kahe aasta ja kohtud suudavad lahendada alla poole peale tulevatest asjadest, muutuvad riigi otsused sisuliselt raskesti vaidlustatavaks. See soosib valitsust ja maksuhaldurit, kelle otsused jäävad hageja ootamise ajal jõusse.

Portugal sobitub laiemasse Lõuna-Euroopa mustrisse, kus kohtumenetlused venivad. Komisjon märkis Itaalia menetluste kohta, et need kuuluvad endiselt „EL-i pikimate” hulka (Euronews Italia). Hispaaniat kritiseeriti kõrgetasemeliste korruptsiooniasjade liigse kestuse pärast (elDiario.es). Kreeka puhul nägi komisjon korruptsioonisüüdistuste menetlemisel vaid piiratud edenemist (gr.euronews).

Iga-aastane aruanne käsitleb kõigi 27 liikmesriigi kohtusüsteeme, korruptsioonivastast võitlust, meediavabadust ja institutsioonilisi kontrollimehhanisme. See loob avaliku jälje ja mainepõhise surve. Iseenesest ei too see kaasa sanktsioone, rahastuse peatamist ega kohtumenetlust.

Lusa ja seadus, millel võib olla mõju

Uudisteagentuuri juhtum on lähemal EL-i õigusele, mida saab jõustada. Kui Lusa eraaktsionärid taandusid, täitis Portugali riik tühimiku ja kontrollib nüüd 100% agentuuri kapitalist. 2026. aasta jaanuaris heaks kiidetud uus põhikiri andis valitsusele õiguse nimetada juhatuse liikmeid ning lisas laiendatud nõuandvasse kogusse poliitilised esindajad (CMPF).

Lusa ajakirjanikud protestisid, hoiatades, et uus juhtimismudel võimaldab valitsuse nimetatud inimestel mõjutada toimetuslikke otsuseid. Portugali ajakirjanike liit esitas seejärel Brüsselile ametliku kaebuse. Kaebuses väidetakse, et põhikiri rikub Euroopa meediavabaduse määrust ehk EL-i 2024. aasta regulatsiooni, mis nõuab avalik-õigusliku ülesandega meediateenuse osutajatelt toimetuslikku sõltumatust. Täpsemalt puudutab vaidlus sõltumatu juhtimise ja poliitilise sekkumise vältimise reegleid (NUNS, määrus 2024/1083).

Kaebus ei ole rikkumise tuvastamine. Komisjon ei ole öelnud, et Portugal rikub EL-i õigust. Küll aga annab meediavabaduse määrus Brüsselile konkreetse õigusliku aluse, mida iga-aastane aruanne üksi ei anna. Kui Lusa põhikiri rikub siduvaid EL-i meediavabaduse reegleid, saab komisjon alustada rikkumismenetlust EL-i toimimise lepingu artikli 258 alusel. See on tee, mille kaudu liikmesriik viiakse EL-i õiguse rikkumise eest Euroopa Kohtusse.

Poliitilise katte mäng

Ungari valitsus kasutas aruande laia haaret kiiresti kaitsekilbina. Minister János Bóka esitas järeldusi tõendina, et õigusriigi probleeme leidub kogu EL-is, mitte ainult Budapestis (Origo, valitsusmeelne väljaanne). Ungari sõltumatu meedia vaidles vastu: Ungari olukord on sisuliselt teistsugune, sest osa EL-i rahastusest on juba külmutatud eraldi eelarvekaitse reeglite alusel. Tegemist on tingimuslikkuse määrusega, mis lubab EL-il raha kinni hoida, kui õigusriigi puudused ohustavad EL-i eelarve kasutamist. Lisaks on Ungari taasterahastu väljamaksed seotud eesmärkidega, mille täitmata jätmisel on otsene rahaline mõju (HVG, määrus 2020/2092).

See võte aitab suurema EL-i surve all olevatel valitsustel hägustada piiri riikide vahel, kellele tehakse pehmeid soovitusi, ja riikide vahel, kelle raha on päriselt külmutatud. Poliitilise sõnumina see töötab. Õiguslikult ei muuda see midagi. Iga-aastane aruanne kasutab kõigi suhtes sama diagnoosiraami. Tagajärjed erinevad seepärast, et need sõltuvad eraldi õigusvahenditest, millest igaühel on oma tingimused.

Kus järelevalvest saab paberitöö

Portugali juhtum näitab, kuidas EL-i süsteem on üles ehitatud. Komisjon saab tuvastada kohtusüsteemi, mis lahendab alla poole peale tulevatest asjadest. Ta saab kirja panna, et riikliku uudisteagentuuri juhtimismudel teeb murelikuks selle enda ajakirjanikud. Ta saab avaldada selle info kõigi 27 liikmesriigi kohta ja anda kodumaistele reformijõududele ühise viitepunkti.

Kui puudub aluslepingurikkumine, eelarvemehhanismi käivitav asjaolu või meediavabaduse reegli rikkumine, ei saa komisjon Portugali tegutsema sundida. Lusa kaebus on nüüd komisjoni õigusteenistuste laual: kas sellest piisab rikkumismenetluseks? Kui piisab, on iga-aastane aruanne olnud esimene samm siduva kohtuotsuse poole. Kui ei piisa, lisandub Portugal liikmesriikide ritta, kus Brüssel kirjeldab institutsioonide nõrgenemist selgelt, avaldab sama diagnoosi igal aastal ja jälgib selle jätkumist. Just seal lõpeb EL-i õigusriigi järelevalve jõud ja algab paberitöö.