Portugal otsib €1 miljardi päästerõngast

Kuus nädalat enne EL-i pandeemiajärgse taasterahastu tööde sisulist tähtaega tunnistab Portugali valitsus, et osa elamuid, koole ja tervishoiuobjekte ei valmi õigel ajal. Lahendus, mida Lissabon nüüd otsib, on lihtne: raha ei tagastata, vaid pooleli jäänud projektid kantakse järgmisse rahastusperioodi. See võib kaitsta Portugali riigirahandust, kuid ei tee lubatud taristut kiiremini valmis.

Mis hilineb

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) on EL-i peamine pandeemiajärgne investeerimisprogramm. See ei tööta nagu tavaline toetus, kus Brüssel hüvitab arveid ükshaaval. Iga liikmesriik leppis kokku konkreetsed tulemused: seaduse vastuvõtmine, teatud arvu eluasemete rajamine, avaliku teenuse digiteerimine. Euroopa Komisjon maksab raha alles siis, kui on kontrollinud, et lubadused on täidetud (EUR-Lexi määrus 2021/241). Pooleli tööde praktiline lõpptähtaeg on 31. august 2026, sest komisjon vajab aega tulemuste kontrollimiseks enne rahastu õiguslikku sulgemist detsembris (Euroopa Komisjon).

Portugali kava maht on toetuste ja laenudena 22,2 miljardit eurot, kuid selle täitmine on graafikust maas. Minister Manuel Castro Almeida tunnistab nüüd, et elamumajanduse, hariduse, tervishoiu ja kohaliku taristu projektid ei mahu augusti tähtajasse (Observador).

Märtsiks oli Portugal kulutanud vaid 8,1 % oma 2026. aasta uuendatud kulueesmärgist, mille suurus on 11,4 miljardit eurot, teatas parlamendi eelarvejärelevalve asutus UTAO. Ülejäänu kasutamine tähendaks, et Portugal peaks üheksa kuuga kulutama rohkem kui kogu viie aasta jooksul alates programmi käivitamisest (ECO). Sõltumatu seire järgi on ligikaudu kolmandik kõigist investeeringutest kriitilises või muret tekitavas seisus (Notícias de Viana).

Ümbersuunamine ja selle hind

Valitsus tahab uut seadust, mida nimetatakse järjepidevusaktiks. See lubaks pooleli jäänud RRF-i projektidel jätkuda Portugali järgmise EL-i eelarveperioodi programmi PT2030 või riigieelarve kaudu. Selleks tuleb muuta reegleid, mis on loodud vältima sama töö topeltrahastamist. Castro Almeida sõnul võib Portugal ilma selle väljapääsuta olla sunnitud Brüsselile tagastama üle 1 miljardi euro (ECO).

Et töid enne augustit kiirendada, tahavad ministrid tõsta piiri, millest alates peab Portugali kontrollikoda (Tribunal de Contas) kulutuse enne heaks kiitma. Praegu on piir 950 000 eurot, uus piir oleks 10 miljonit eurot. See tähendaks, et kohus ei kontrolli lepinguid enne raha sidumist, vaid auditeerib neid tagantjärele. Kontrollikoja vastus oli konkreetne: eelkontroll hoidis ainuüksi 2025. aastal ära 159,4 miljoni euro ulatuses põhjendamatuid kulusid (Jornal Económico). Kiirem tempo suurendab raiskamise riski. Seniste kontrollide säilitamine suurendab riski, et kell jookseb EL-i rahal eest ära.

Portugal pole selles olukorras üksi. Hispaania peab Brüsseliga läbirääkimisi, et hoida alles kasutamata RRF-i jäägid ja suunata need ümber sama poliitikavaldkonna sees. Hispaania on juba kätte saanud 76 % kasutada olevast rahast (El Español, Plan de Recuperación). Rumeenia probleem on teistsugune: üle 4,5 miljardi euro on ohus, sest kuus reformiseadust on poliitilises patiseisus (Digi24). Portugali takistus on ehituse tempo. Rumeenia puhul on küsimus selles, kas parlament üldse seadused vastu võtab.

Kes ümbertõstmise kinni maksab

Kui Portugali lahendus läbi läheb, kaitseb valitsus oma raha kasutamise määra ehk näitajat, mille järgi saab öelda, kui suure osa EL-i vahenditest riik edukalt kasutusse võttis. Töövõtjatel säilib rahavoog. Omavalitsused näevad, et projektid ei sure tähtaja kukkumisel välja. Mafras, kus 4,5 miljoni euro suurune heliarhiiv ja eluasemeprojektid on probleemsete investeeringutena esile toodud, on sellisel järjepidevusel praktiline tähendus (Jornal de Mafra).

Elanikud ootavad siiski edasi kodusid, tervisekeskusi ja klassiruume, mida neile lubati. Pere jaoks, kes arvestab sotsiaaleluruumiga, või linna jaoks, mis ootab uut tervishoiukeskust, ei ole vahe „valmis 2026. aastaks” ja „jätkub järgmise eelarve all” tehniline. See tähendab aastaid viivitust. PT2030 raha, mis kulub eelmise perioodi projektide lõpetamiseks, ei rahasta enam järgmisi kohalikke investeeringuid: transpordiühendusi, rohelist taristut ega digilahendusi, millele omavalitsused selles rahastusvoorus lootsid.

RRF loodi tulemuspõhise rahastusena: valitsused saavad raha tehtud töö, mitte pingutuse eest. Portugal otsib nüüd viisi, kuidas kaitsta näitajaid enne, kui hooned valmis saavad. See võib olla õiguslikult võimalik. Tulemuslikkusega ei ole see sama.