Portugal saab 2,3 miljardit eurot

Euroopa Komisjon andis esialgse heakskiidu Portugali üheksandale maksetaotlusele taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Tegemist on Euroopa Liidu pandeemiajärgse fondiga, mis teeb väljamakseid alles siis, kui valitsused on tõendanud kokkulepitud reformide ja investeeringute elluviimist. Seekordne makse on väärt ligikaudu 2,3 miljardit eurot.

Pärast raha ülekandmist on Portugal saanud oma 22 miljardi eurosest paketist kätte umbes 17,2 miljardit eurot. Riigil on jäänud esitada veel vaid üks viimane maksetaotlus, mis teeb Portugalist ühe programmi kiireima rakendaja. Samas ei tähenda bürokraatlike tähiste kiire täitmine automaatselt, et raha on jõudnud kodanike igapäevaellu – see lõhe ongi EL-i ajaloo suurima fiskaaleksperimendi tegelik proovikivi.

Kuidas mehhanism tegelikult toimib

RRF toimib tulemuspõhise lepinguna. Liikmesriigid leppisid Brüsseliga kokku konkreetsed tähised (näiteks seaduse vastuvõtmine või uue ameti loomine) ja sihid (renoveeritud hoonete arv või toetatud ettevõtete hulk). Komisjon kontrollib iga sammu täitmist enne raha vabastamist ning võib tingimuste täitmata jätmisel maksed peatada. Vähemalt 37% kulutustest peab olema suunatud kliimaeesmärkidele ja 20% digiprojektidele.

See on oluline nihe võrreldes EL-i varasemate toetusmeetmetega, kus raha eraldati sageli abikõlblikkuse alusel – esita korrektne taotlus ja saa raha. Portugali üheksas maksetaotlus tähendas, et Lissabon pidi dokumenteerima 51 kokkulepitud sammu täitmise.

Süsteemil on siiski oma nõrk koht. Komisjon saab kontrollida, kas seadus võeti vastu või sihtarv saavutati, kuid palju keerulisem on tõestada, kas need sammud tõstsid tootlikkust, aitasid vaesematel piirkondadel järele jõuda või tekitasid investeeringuid, mis poleks muidu toimunud. Euroopa Kontrollikoda analüüsib jätkuvalt, kas mudel mõõdab usaldusväärselt tegelikke tulemusi.

Kes võidab ja kes ootab

Portugali seireandmed näitavad selgelt, kuhu raha liigub. Ettevõtted on saanud 4,6 miljardit eurot, avalik-õiguslikud asutused 2,7 miljardit, omavalitsused 2,1 miljardit ja kodumajapidamised vaid 328 miljonit eurot. Kuigi elanikud võivad saada kaudset kasu renoveeritud koolide või tugevamate ettevõtete kaudu, liiguvad otsesed rahavood institutsioonidele ja äritegevusse.

Isegi otsesed abisaajad põrkuvad takistustega. Portugali ettevõtetele oldi juuni lõpu seisuga võlgu üle miljardi euro, kuigi nende lepingulised tööd olid ligi 90% ulatuses valmis. See tähendab, et Brüsselis võib tähis olla täidetud, kuid Lissaboni töövõtja peab projekti endiselt omast taskust finantseerima.

Siin joonistub välja muster: esimesena liiguvad organisatsioonid, kes suudavad hallata keerulist paberimajandust ja tähtaegu – suurettevõtted ja riigiametid. Keerukamad kohalikud projektid, nagu haiglad, koolid ja piirkondlik infrastruktuur, on altimad viivitustele ja poliitilistele takistustele.

Kui tingimuslikkus hakkab hammustama

Hispaania ja Rumeenia näited illustreerivad süsteemi rangust. Hispaania kuues makse summas 7 miljardit eurot kiideti heaks vaid osaliselt – 537 miljonit eurot peatati, sest kolm eesmärki jäid täitmata. See tõestab, et mehhanism suudab raha kinni hoida ega piirdu vaid automaatse heakskiitmisega.

Rumeenia kogemus näitab aga reformide viibimise hinda. Riigiettevõtete juhtimise ja pensionireformi tähiste täitmata jätmine tõi kaasa umbes 459 miljoni euro jäädava kaotuse. Ainuüksi Constanța maakonnas jäi rahastuseta 60 projekti 150 miljoni euro väärtuses, sealhulgas 93 miljonit eurot maksma pidanud uus haigla. Reformidega viivitanud poliitikud ise ei kaotanud midagi – kaotajateks jäid patsiendid, õpilased ja kohalikud kogukonnad.

RRF on tõestanud, et suudab sundida valitsusi seadusi vastu võtma ja tegevusi dokumenteerima. Kas see paberil esitatud edu aga ka tegelikuks majanduskasvuks või paremateks avalikeks teenusteks konverteerub, on küsimus, millele vastamiseks praegune mudel pole päriselt mõeldud.