Võimas El Niño jätab Euroopa talve lahtiseks

Ekvatoriaalne Vaikne ookean soojeneb üheks tugevaimaks El Niño sündmuseks vähemalt alates 1950. aastast, hindab Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO). Euroopa jaoks muudab selline tugevus hooajalisi tõenäosusi, kuid ei ütle, kas mõnes riigis tuleb vihmane, pehme või külm talv. Kõigepealt tuleb vaadata, mida mõõdetud näitajad tegelikult kirjeldavad.

Kaks mõõdupuud sooja ookeani jaoks

Ilmaprognoosijad jälgivad ekvatoriaalse Vaikse ookeani keskosas pikka vööndit nimega Niño 3.4 (Climate Reanalyzer). Nad arvutavad seal pinnavee keskmise temperatuuri ja võrdlevad seda pikaajalise keskmisega. Nende vahe on temperatuurianomaalia. WMO prognoosib, et oktoobrist detsembrini on vööndi keskmine temperatuur normist 3,7 °C kõrgem. 2015.–2016. aasta El Niño haripunktis, novembrist jaanuarini, oli anomaalia 2,6 °C (WMO).

USA kliimaamet NOAA mõõdab sama vett teise näitajaga. Suhtelise ookeanilise Niño indeksiga lahutatakse Niño 3.4 piirkonna kolme kuu anomaaliast kõigi troopiliste ookeanide keskmine anomaalia ning tulemust korrigeeritakse veel statistiliselt (NOAA). Seda võib võrrelda jooksuvõistlusega, kus taganttuul aitab kõiki. Kui kogu jooksuvälja tuuleabi maha arvata, jääb alles jooksja enda edumaa.

Selle rangema mõõdupuu järgi hindab NOAA, et oktoobrist detsembrini on 83% tõenäosus jõuda +2,5 °C-ni, mida amet peab ajaloolise tugevusega El Niño piiriks. See ületaks 1982.–1983., 1997. ja 2015. aasta haripunktide +2,3–2,4 °C näitaja (NOAA tugevusprognoos). WMO ja NOAA kasutavad eri mõõdupuid, mistõttu ei saa nende näitajaid käsitada omavahel konkureerivate temperatuurimõõtmistena.

Osa meediast läks kaugemale. Weatherzone teatas, et piirkonna temperatuur ületas 5. oktoobril 30 °C esimest korda päevases andmestikus, mis algab 1981. aastast (Weatherzone, Climate Reanalyzer). See näit pärines esialgsetest andmetest ning selle väärtust ega rekordilisust ei õnnestunud sõltumatult kinnitada. NOAA nädalaandmetes oli 30. septembriga keskenduva nädala temperatuur 29,9 °C. 2015. aasta tipu lähedase nädala näit oli 29,8 °C (NOAA nädalaandmed). Need arvud kinnitavad ebatavalist soojust, kuid eri nädala ja keskmistamisperioodi põhjal ei saa päevast rekordit kinnitada.

Kuidas üks ookeanipiirkond muudab vihmade jaotust

Tavaliselt suruvad passaattuuled sooja pinnavett Indoneesia ja Austraalia poole, samal ajal kui Vaikse ookeani idaosas tõuseb sügavamalt külmem vesi. Vanni vett ühele poole lükates kuhjub see serva; kui tõuge lakkab, loksub vesi tagasi. Kui passaattuuled nõrgenevad, levib soe vesi itta ja vihmapilved liiguvad sellega kaasa. Muutunud õhuringlus nõrgestab omakorda tuuli ning käivitub ennast võimendav tsükkel (NOAA selgitus).

NOAA 8. oktoobri hinnangus ilmneb see muster tuule-, sademete- ja ookeaninäitajates. Ameti andmetel on Vaikse ookeani idaosa mõnes sügavuskihis vesi tavalisest üle 10 °C soojem (NOAA hinnang).

Troopika peamise vihmavööndi nihkumine muudab piirkondi, kus õhk tõuseb ja laskub. See omakorda mõjutab hooajalisi tõenäosusi tuhandete kilomeetrite kaugusel. WMO prognoosis on vihmasema ilma tõenäosus suurem Aafrika Sarve laiema piirkonna osades ja kuivema ilma tõenäosus India subkontinendi osades (WMO hooajaprognoos). Need on suurte piirkondade tõenäosusnihked. Vaikse ookeani signaal kaugemale täpsemat pilti ei anna.

Euroopa asub pika mõjuahela lõpus

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse ja Copernicuse 5. oktoobril uuendatud ülevaate järgi erineb El Niño mõju Euroopa keskmisele ilmale novembris–detsembris ja jaanuaris–veebruaris (ECMWF/Copernicus). Ka tugeva Vaikse ookeani signaaliga talvede ilm on olnud väga erinev. Vaikse ookeani mõju kõrval kujundavad Euroopa ilma Atlandi õhurõhumustrid, polaarolud ja stratosfäär ehk atmosfääri ülemine kiht.

Suurbritannia ilmateenistus tõi 5. oktoobri ülevaates välja mõlemad võimalused (Met Office). El Niño võib suurendada tõenäosust, et Suurbritannias tuleb hilissügis ja varatalv sajusem, tormisem ja pehmem. Pärast Vaikse ookeani soojenemise haripunkti võib nõrgem polaarpööris, Arktika kohal kõrgel tiirlev tuulte vöönd, suurendada hilisemate külmaperioodide tõenäosust. Ilmateenistus rõhutab, et kummastki signaalist ei saa järeldada, kus lund sajab.

Kõige kindlam prognoos käib ookeani, mitte Euroopa ilma kohta: WMO hindab ligi 100-protsendiliseks tõenäosust, et El Niño kestab Vaikses ookeanis veebruarini (WMO). Väga soe Vaikne ookean võib Euroopa hooajalisi tõenäosusi nihutada, kuid ühegi riigi talveilma see ette ei ütle. Sügise jooksul uuendatavad riiklikud hooajaprognoosid täpsustavad neid hinnanguid.