Putin sai vägede saatmiseks vabad käed

Kui Nõukogude Liit viis 1968. aastal tankid Tšehhoslovakkiasse, põhjendas ta 200 000 kutsumata sõduri kohalolekut „vennaliku abiga”. Selleks polnud vaja õiguslikku mehhanismi, piisas jõust ja kuulekast Varssavi paktist. Putini Venemaa tegutseb teistmoodi. 25. mail allkirjastas ta seaduse, mis muudab kaht föderaalseadust ja annab presidendile ühepoolse õiguse kasutada relvajõude välismaal, kui Venemaa kodanikke ähvardab „vahistamine, kinnipidamine või kriminaalvastutusele võtmine” kohtutes, mida Moskva ei tunnusta. Riigiduuma kiitis seaduse heaks häältega 381 : 0. Föderatsiooninõukogu toetas seda üksmeelselt (Kyiv Independent, Meduza). Seadus jõustus mõne päevaga.

Sellega saab õigusliku kuju mehhanism, mida Venemaa on varem katsetanud Gruusias 2008. aastal, Krimmis 2014. aastal ja Ida-Ukrainas 2022. aastal. Esmalt jagab Moskva passe, seejärel räägib tagakiusamisest ja lõpuks sekkub.

Passist sekkumiseni

Seaduse praktiline loogika sõltub teisest tööriistast: Venemaa kodakondsuse massilisest jagamisest inimestele, keda Moskva kavatseb hiljem „kaitsta”. Üheksa päeva enne sõjalise seaduse allkirjastamist kirjutas Putin alla eraldi määrusele, mis vabastab Transnistria elanikud Venemaa kodakondsuse tavapärastest nõuetest. Transnistria on Moldova Venemaa toetatud separatistlik piirkond. Enam ei nõuta elamisaega, keeleeksamit ega Venemaa ajaloo tundmist (Meduza). Lansing Institute nimetas seda „sidusaks hübriidsõja mehhanismiks”, mis „täiendab otseselt” vägede kasutamise seadust (Lansing Institute).

Varasema Venemaa õiguse järgi vajas iga vägede välismaale saatmine Föderatsiooninõukogu heakskiitu. Krimmis läks Putin sellest sisuliselt mööda, kuid vormiliselt säilis protseduur. Uus seadus kaotab „kodanike kaitsmise” operatsioonide puhul selle nõude täielikult. Otsus jääb presidendi kätte (United24 Media).

Seaduse sõnastus puudutab kohtuid, „mille töös Venemaa ei osale”. See kirjeldab täpselt nii Rahvusvahelist Kriminaalkohut kui ka agressioonikuriteo eritribunali. Euroopa Nõukogu 34 riiki lõid selle tribunali 15. mail Chișinăus, kümme päeva enne Putini sõjalise seaduse allkirjastamist (Euronews).

Kaks Euroopat, kaks ohuhinnangut

Euroopa pealinnad reageerivad väga erineva ärevusastmega. Eesti kutsus 21. mail välja Venemaa ajutise asjuri, saatis riigist välja sõjaväelise väljaõppega reservisti ja piiras diplomaatide liikumist (Eesti välisministeerium). Samal ajal liigub Eestis seadus, mis keelab kinnisvara ostmise Venemaa kodanikel, kellel pole pikaajalist elamisluba (ERR). Soome teatas, et ei aktsepteeri 1. juunist enam Venemaa mittebiomeetrilisi passe, ning kinnitas valmisolekut liikuda NATO 5% SKP-st kaitsekulude eesmärgi poole (Yle). Euroopa Parlament teatas, et „Balti riikide ähvardamine tähendab kogu Euroopa Liidu ähvardamist” (European Parliament).

Kõige järsem muutus tuleb Ungarist. Péter Magyari juhitud uus Tisza valitsus saatis 4. mail riigist välja SVR-i ohvitseri Artur Szuskovi. Orbáni valitsus oli sama sammu varem blokeerinud. Budapest andis ka märku valmisolekust toetada EL-i sanktsioone isikute vastu, keda Orbán oli isiklikult kaitsnud, nende seas patriarh Kirill (Euronews Hungary). Venemaa kaotas korraga nii oma EL-i veto vahendaja kui ka luuretaristu Budapestis.

Üksi jääb Slovakkia. Robert Fico valitsus ei teinud seaduse kohta avaldust, kuid taastab Venemaa diplomaatide ja sõjaväeatašeede kohalolekut, mille eelkäijad olid lõpetanud (Denník N). Euroopa Parlament vastas häältega 347 : 165 resolutsiooniga, mis ähvardab käivitada tingimuslikkuse mehhanismi. See on EL-i tööriist, millega saab õigusriiki õõnestavatelt valitsustelt raha kinni pidada. Slovakkia jaoks võib risk puudutada miljardeid eurosid (Aktuality.sk).

NATO hall ala

Tšehhi president Petr Pavel sõnastas põhiküsimuse kõige selgemalt: Venemaa on „arendanud käitumisviisi, mis ulatub peaaegu artikli 5 läveni, kuid jääb alati veidi alla selle” (Novinky.cz). Väike ja eitatav „kodanike kaitsmise” operatsioon, mida esitletakse humanitaarse sammuna, kasutabki seda ebaselgust. NATO 2016. aasta Varssavi tippkohtumise doktriin lubab käsitleda hübriidrünnakuid kollektiivkaitset käivitava artikli 5 küsimusena. Praktikas on allianss pidanud isegi füüsilisi õhuruumi rikkumisi pigem artikli 4 konsultatsioonideks kui kollektiivkaitse käivitajaks.

Ükski NATO institutsioon pole seni pakkunud sellele passide ja sekkumise ahelale konkreetset vastust. Euroopa Komisjon valmistab ette 21. sanktsioonipaketti. NATO Eastern Sentry ühendab idatiiva õhukaitset. Kuid peamine küsimus on endiselt ametliku vastuseta: millisest hetkest muutub välisriigi elanikele passide jagamine agressiooni ettevalmistamiseks? Eestis elab umbes 78 000 Venemaa kodanikku ja Lätis 40 000 (Kyiv Independent). See ei ole teoreetiline probleem.

Venemaa võttis need seadused vastu avalikult, kaheteistkümne nädala jooksul ja ühegi vastuhääleta. Euroopa vastus alles kujuneb.