RBI nõuab külmutatud varadest €3.15 miljardit

Raiffeisen Bank International nõuab Austria kohtus Venemaaga seotud ettevõttelt 3,15 miljardit eurot. Nõue on suunatud varadele, mille EL-i sanktsioonid on külmutanud. Venemaa kohtud on samal ajal leidnud, et RBI võlgneb sama ettevõttega seotud vaidlustes raha. Nüüd tahab pank, et Austria lubaks tal nõude katta varast, mille EL on kasutuselt kõrvaldanud. Küsimus on Euroopa õiguse jaoks suur: kas külmutatud varast võib saada hüvitis Lääne panga kahjude katteks?

Nõue puudutab 28,5 miljonit Strabagi aktsiat, samuti jaotamata dividende ja raha, mida hoiab Rasperia. Strabag on Austria suurim ehituskontsern, Rasperia osalus selles on külmutatud EL-i määruse 269/2014 alusel. RBI teatas 23. juulil, et Venemaa kohtu keeld pöörduda välisriigi kohtusse jätab siiski ruumi Austria menetluseks ega too automaatselt kaasa kuni 2,85 miljardi euro suurust trahvi (Reuters/Euronext, MarketScreener).

Kuidas kahju kogunes

RBI üritas Venemaalt lahkuda tehinguga, milles keskne roll oli Rasperia Strabagi osalusel. Tehing kukkus läbi. Seejärel muutis Venemaa kohtusüsteem panga ebaõnnestunud lahkumise rahalisteks nõueteks. Ühe otsusega kohustati RBI Venemaa tütarpanka maksma ligikaudu 2,4 miljardit eurot. Teine otsus lisas 2025. aasta detsembris 339 miljonit eurot.

Need summad ei jäänud üksnes paberile. Venemaa keskpank sundtäitis ühe nõude märtsis, võttes tütarpanga kontolt otse 31,567 miljardit rubla (RBI 2026. aasta I kvartali aruanne). RBI oli juba mullu juulis maha kandnud 1,2 miljardit eurot eeldatavat tulu ning teatas kvartalis 557 miljoni euro suurusest kahjumist (EQS News, Global Banking and Finance). Sel kuul blokeeris Venemaa kohus ka RBI Venemaa üksuse müügi (Ground News).

Moskvas kitsasse seisu jäänud RBI viis vaidluse Viini.

Mida „külmutatud” tegelikult tähendab

EL-i sanktsioonides tähendab vara külmutamine, et omanik ei saa seda müüa, sellest tulu saada ega seda liigutada. Omand ei lähe aga EL-ile üle. Vara jääb õiguslikku vaheolekusse: sellele ei pääse ligi, kuid see kuulub endiselt sanktsioonide alla pandud poolele. Euroopa Komisjoni sanktsioonijuhend ütleb seda otse: külmutamine piirab kasutamist ja üleandmist, kuid ei muuda omanikku.

RBI võidu eelduseks on, et Austria kohus lubab külmutatud väärtust kasutada eraõigusliku kahjunõude katteks, nimetades seda samal ajal jätkuvalt mitte konfiskeerimiseks. See on seni proovimata õiguslik konstruktsioon. Kui kohus selle heaks kiidab, hakkab külmutamine toimima vähem piiranguna ja rohkem ooteruumina, kuni ilmub piisava nõudega ettevõtja. Sellega kaasneb moraaliriski küsimus: miks lahkuda Venemaalt kiiresti, kui Euroopa külmutatud varad võivad hiljem kahju kinni maksta?

EL-i diplomaadid näevad probleemi. Ametnikud ütlesid RFE/RL-ile, et RBI hüvitamine võib premeerida panka, mis jäi Venemaale, ning julgustada Moskvat vastusammuna haarama veel rohkem Euroopa ettevõtete varasid (RFE/RL).

Kes võidab, kes kaotab

Kui nõue rahuldatakse, saavad RBI aktsionärid ja juhtkond tagasi osa väärtusest, mis muidu oleks kadunud. See on otsene võit panga omanikele. Rasperia sanktsioneeritud pool kaotab majanduslikku väärtust varast, millele tal niigi ligipääsu ei ole. EL-i külmutamissüsteem kaotab midagi raskemini mõõdetavat: usutavust neutraalse piiranguna, mitte ümberjagamise vahendina.

Mõju võib ulatuda kaugemale. Euroopa ettevõtted, mis on endiselt Venemaaga seotud, võivad sattuda karmimate vastusammude alla, kui Moskva loeb Austria pretsedendist välja, et Euroopa kasutab külmutatud vara oma ettevõtete kahjude katmiseks. RBI lahendamata Venemaa-vaidlused nõrgendavad juba panga positsiooni piirkondliku ostjana: tema pakkumine Addiko Banki eest Aadria piirkonnas on 26,50 eurot aktsia kohta, samal ajal kui EBRD ehk Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toetatud NLB pakub 37 eurot (Delo, Dnevnik).

RBI jaeklientidele Tšehhis, Rumeenias ja Horvaatias on risk kaudne iseloomuga. Kohalikud tütarpangad alluvad eraldi järelevalvele. EL-i õigus kaitseb hoiuseid kuni 100 000 euro ulatuses inimese kohta (hoiuste tagamise direktiiv). Kuid riskantsemana tajutav pank laenab turult kallimalt ning see kulu jõuab lõpuks laenuvõtjateni. RBI teatas 2025. aasta kohta 1,44 miljardi euro suurusest kasumist ilma Venemaata (RBI esialgsed tulemused, Sustainability Reports). Austria nõue on nende tuludega võrreldes suur.

Kohus peab otsustama, kas külmutamisest võib saada väljamakse. Vastus mõjutab seda, kuidas iga Venemaaga endiselt seotud Euroopa ettevõte oma järgmist sammu arvutab.