Relvastumine tõstab euroala võla 91.2%-ni

Euroala riigivõlg tõuseb tänavu 90,2%ni SKP-st ja kasvab 2027. aastaks 91,2%ni, näitab Euroopa Komisjoni kevadprognoos. Võlakoormus kasvab kiiremini, kui Brüssel sügisel eeldas. Euroopa kaitsekulude tõus ja eelarvereeglite piirid kohtuvad nüüd liikmesriikide tänavustes eelarvetes.

Riski ulatus tuli selgemalt välja eelmisel nädalal Nikosias peetud EL-i rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel. IMFi esindaja Alex Pienkowski esitas stsenaariumi, mille järgi jõuab keskmise Euroopa riigi võlg 130%ni SKP-st 2040. aastaks, kui valitsused eelarvepoliitikat ei kohanda (Athens Times, Asharq Al-Awsat). See ei ole prognoos, vaid hoiatus tegevusetuse hinna kohta: arvutus näitab, mis juhtub siis, kui kaitsekulud kasvavad, aga muud kulud ja tulud ei muutu (Cyprus Mail).

Relvastumise aritmeetika

Mehhanism on üsna hästi teada. IMFi aprilli maailmamajanduse väljavaate analüüs varasematest kaitsekulude kasvutsüklitest näitab korduvat mustrit: kui riik siseneb üle kahe ja poole aasta kestvasse relvastumistsüklisse, kasvavad sõjalised kulud ligikaudu 2,7 protsendipunkti SKP-st. Umbes kaks kolmandikku sellest rahastatakse laenuga, mitte muude kulude kärpimisega. Kolme aastaga lisandub riigivõlale umbes 7 protsendipunkti SKP-st.

EL-i uuendatud fiskaalraamistik, st stabiilsuse ja kasvu pakt, pidi selliseid pingeid ohjama. See on kokkulepitud reeglistik, mis seab liikmesriikidele puudujäägi ja võla piirid. Mullu lõi EL kaitsekulude jaoks riikliku erandiklausli, mis lubab riikidel ajutiselt ületada kulupiire kuni 1,5% SKP-st aastas. Seni on selle aktiveerinud 17 liikmesriiki, Saksamaast Kreekani.

Klausel aitab aga eelkõige riike, kes olid reeglitele niigi lähedal. Prantsusmaa ja Itaalia, euroala suuruselt teine ja kolmas majandus, pole seda kasutanud. Mõlemad tahavad kaitsekulusid suurendada, kuid eelarvenumbrid ei anna ruumi. Prantsusmaa puudujääk on ligikaudu 5,5% SKP-st, Itaalia oma umbes 7,4% (Euroopa Komisjon). Mõlemad on juba EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, mis on ametlik distsiplinaarprotsess riikidele, kes rikuvad 3% puudujäägipiiri. Täiendav 1,5 protsendipunkti ei muuda palju, kui piir on juba kahekordselt ületatud.

Kes saab laenata ja kes mitte

Saksamaa alustab umbes 64% SKP-st võlatasemelt ning saab kaitsekuludeks laenata ilma, et võlakoormus kohe kontrolli alt väljuks. Komisjoni prognoosi järgi jõuab Saksamaa võlg 2027. aastaks vaid 68%ni (Euroopa Komisjon). Sarnases seisus on Balti riigid, Poola ja Põhjamaad.

Prantsusmaa võlg tõuseb samal ajal prognoosi järgi 2027. aastaks üle 120% SKP-st (Euroopa Komisjon). Itaalia võlg jõuab 139,2%ni (EUNews). Mõlemad on liitunud SAFE laenudega. SAFE ehk Security Action for Europe on EL-i uus mehhanism, mille kaudu ühendus laenab ühiselt 150 mld € ja annab selle liikmesriikidele soodsa intressiga edasi kaitsehankeks (EL-i nõukogu). Tingimused on soodsad, kuid laenud lähevad ikkagi kirja riigivõlana.

EL-i fiskaalraamistik jätab kõige suuremas surve all riigid sundseisu ja annab eelise neile, kellel oli eelarveruumi juba varem. ECFR kirjeldab seda kui fiskaallõhet, millele EL pole lahendust leidnud.

Poliitiline arve

Nikosia kohtumine ei toonud kokkulepet kaitsekulude ühiseks laenurahastuseks, fiskaalsihtide muutmiseks ega uusi tööriistu suure võlaga riikidele. IMF märkis, et kaitse, energiajulgeolek ja innovatsioon on Euroopa avalikud hüved, mille puhul ühine rahastamine on majanduslikult põhjendatav. Samas esitas fond selle vaid ühe võimalusena struktuurireformide ja eelarve konsolideerimise kõrval.

Mõttekoda Bruegel on juba järeldanud, et uuendatud fiskaalreegleid tuleb uuesti muuta. OECD hoiatab, et kaitsekulud annavad majandusele lühiajalise tõuke, kuid kasvatavad pikaajalist eelarvesurvet ega lahenda nõrga kasvu põhjuseid.

Nikosias jäi vastuseta küsimus, mis kujundab Euroopa järgmist kümnendit: kes maksab julgeoleku eest ja mille rahastamine lõpeb, kui arved kohale jõuavad? Erandiklauslite ja puudujäägimenetluste vahel peavad valitud valitsused lõpuks otsustama, millised avalikud teenused vähenevad. Seni pole neilt küsitud, millised.