Doonau madalseis seiskas Cernavoda reaktorid

Doonau vooluhulk Rumeenia Cernavoda tuumajaama juures on umbes 1 630 kuupmeetrit sekundis, ligikaudu kolmandik tavapärasest juulikuisest tasemest (Agerpres, Știrile ProTV). Kolmsada kilomeetrit ülesvoolu, Ungari Paksi tuumajaama juures, langes veetase mõõtepunktis -118 sentimeetrini, mis on kohalik rekord (Telex).

Tuumajaam vajab jõge jahutuseks. Reaktor muudab elektriks ainult osa tekkivast soojusest. Ülejäänu tuleb ohutult ära juhtida, tavaliselt suure veekoguse abil. Kui jõevett on liiga vähe või see on liiga soe, ei saa jaam soojust piisavalt kiiresti hajutada ning operaator peab tootmist vähendama või reaktori seiskama.

Sel nädalal juhtus see Doonau vesikonna mõlemas otsas. Rumeenia seiskas mõlemad Cernavoda reaktorid, võttes elektrisüsteemist välja umbes 1 300 MW tootmisvõimsust. President Ilie Bolojani sõnul on see ligi viiendik riigi elektritarbimisest (HotNews). Ungari riiklik energiaettevõte MVM alustas 29. juulil Paksi kolmanda reaktori seiskamist; tavaliselt annab jaam peaaegu poole Ungari elektrist (TVP World, HVG).

Kummalgi juhul ei olnud tegemist avariiga. Reaktorid seisati ennetavalt. Rumeenia energiaministeerium hoiatas, et ühe jahutuspumba kahjustus võib tähendada kuni aasta pikkust remonti (Mediafax). Kahe nädala pikkune katkestus on sellise riski kõrval väiksem kahju.

Odav tootmine kaob, kallim astub asemele

Kui tuumajaam on juba ehitatud, on sealt elektri tootmise muutuvkulu väike. Kui selline võimsus turult kaob, tuleb puudu jääv elekter gaasijaamadest, impordist või muudest kiiresti käivitatavatest allikatest. Need on kallimad.

Elektri hulgiturul määrab hinna üldjuhul kõige kallim tootja, keda nõudluse katmiseks vaja läheb. Seetõttu ei tõuse hind ainult puuduva mahu ulatuses, vaid kogu turul.

Pärast Cernavoda seiskamist tõusis Rumeenia järgmise päeva hulgihind 22,1 euro võrra 132,87 euroni megavatt-tunni eest. Ungaris kerkis samaväärne hind 26,50 euro võrra 122,08 euroni/MWh (Serbia Energy, Serbia Energy).

Rumeenia muutus mõne tunniga elektri netoeksportijast netoimportijaks. Kõige pingelisem aeg on 20:00–23:00, kui kodutarbimine jõuab õhtusesse tippu ja päikeseelekter kaob süsteemist. Neil tundidel importis Rumeenia umbes 1 700 MW, peamiselt Bulgaariast (Digi24, Profit.ro). Ka see varu ei ole kindel: Bulgaaria Ruse mõõtepunktis on Doonau veetase juba -85 sentimeetrit, alla seniste ajalooliste madalseisude (ClubZ).

Kes maksab, kes teenib

Rumeenia kodutarbijad on praegu osaliselt kaitstud. Ametnike sõnul kehtivad kodutarbijate lepingutes aasta lõpuni fikseeritud hinnad (Romania Insider). Fikseeritud hind ei kaota kulu, vaid nihutab selle mujale: tarnijatele, kes peavad ostma kallimat asenduselektrit, järgmise aasta hinnamuudatustesse või riigieelarvesse.

Tööstustarbijad tunnevad hulgihinna tõusu otsesemalt. Bolojan kutsus avalikult nii kodutarbijaid kui ka ettevõtteid õhtust elektrikasutust vähendama. Rumeenia ja Ungari valitsused valmistasid ette kriisiplaane suurte tarbijate koormuse piiramiseks, haiglad jäetaks piirangutest välja (444.hu, Portfolio).

Võitjad on gaasijaamade omanikud ja elektrieksportijad, kes müüvad nappustundidel kõrgema turuhinnaga. Tuumajaamade operaatorid kaotavad toodangut ja tulu.

See ei ole üksik häire

Prantsusmaa riigikontroll Cour des comptes on kirjeldanud, kuidas kliimaga seotud tootmiskadud on tuumaenergeetikas korduv probleem. Prantsuse tuumajaamad kaotasid 2018., 2019. ja 2020. aastal igal aastal vähemalt 1 TWh toodangut, sest jõed olid liiga soojad või veetase liiga madal (Argus).

Doonau vesikond näitab nüüd sama mustrit jõel, mis jahutab reaktoreid neljas riigis. See muudab madala veetaseme energiaturu probleemiks, mitte ainult hüdroloogiliseks näitajaks.

Rumeenia võrguoperaatori hinnangul võib Cernavoda esimene reaktor taaskäivituda umbes 4. augustil ja teine umbes 10. augustil (Profit.ro). Need kuupäevad sõltuvad vihmast, mida prognoosid ei taga.

Laiem probleem ei lõpe ühe kuumalainega. Euroopa ehitab puhtamat elektrisüsteemi, kuid selle kõige töökindlamad vähese süsinikuheitega jaamad sõltuvad endiselt külmast ja piisavast jõevest. Kliimamuutus vähendab just seda varu.