Rheinmetall kahekordistab püssirohutootmist

Ülem-Baieris Aschau am Innis laiendab Rheinmetall tehast, millest ettevõtte sõnul saab Euroopa suurim paiskelaengupulbri tootmisüksus. Tootmismaht kasvab ligikaudu 1700 tonnilt 4200 tonnini aastas. 2028. aastaks peaks tehas tootma üle miljoni modulaarse laengumooduli (Zeit, Bloomberg). Investeering puudutab Euroopa laskemoonatootmise kitsaskohta: puudu pole ainult lõhkepeadest või mürsukestadest, vaid ka paiskelaengust, mis põleb relvarauas ja viib mürsu sihtmärgini (Süddeutsche Zeitung). Ilma selleta on mürsukest lihtsalt metall.

Aschau laiendus on päris edasiminek. Samal ajal kasvatab avalik raha eraettevõtte tootmisvõimsust olukorras, kus pole avalikke reegleid, kes saab toodangu esimesena.

Paiskelaeng näitab puudujäägi tegelikku kohta

2023. aasta märtsis leppisid EL-i liikmesriigid kokku, et Ukrainale tarnitakse miljon suurtükimürsku ja samal ajal taastatakse oma tühjenenud varusid (Council). Eesmärk jäi täitmata. Tšehhi ja Poola väljaanded seostasid läbikukkumise tootmisahela varasema lüliga: NATO riikidel napib nitrotselluloosi ja TNT-d ehk keemilisi sisendeid, mis tulevad enne laskemoona lõppkoostamist (Novinky, RMF24). Aschau asub täpselt selles pudelikaelas. Seos Ukrainaga on juba olemas: Rheinmetalli 2026. aasta juuli tarnetes seoti väidetavalt Unterlüssi mürsud DM72 paiskelaengutega Aschaust ja Rheinmetalli Šveitsi sõsartehasest Wimmisis (Warsight).

EL on puuduse leevendamiseks loonud kolm rahastusvahendit. ASAP ehk laskemoonatootmise toetamise määrus suunas tehasepudelikaelte kõrvaldamisse 500 miljonit eurot (ASAP Regulation). 2025. aasta mais vastu võetud SAFE lisas kaitseinvesteeringuteks 150 miljardi euro suuruse laenuinstrumendi (Council). Need meetmed annavad raha. Need ei anna Brüsselile õigust otsustada, kellele läheb Rheinmetalli järgmine tonn püssirohtu.

Rheinmetall on eraettevõte. Toodangu jaotus järgib lepinguid ja marginaale, mitte EL-i või NATO korraldusi. Riigid saavad paiskelaengut hankida riigihangetega. NATO seab eesmärke ja koordineerib. Avalikku prioriteediraamistikku, mis näitaks, kuidas suurem toodang jaguneb Ukraina, riiklike varude ja liitlaste reservide vahel, ei ole.

Leevendus ja haavatavus korraga

Riigid tervitavad suuremat tootmisvõimsust, kuid küsivad kohe, kelle kontrolli all see on.

Poola jaoks on Aschau laiendus reaalne leevendus, kuid Varssavi ehitab ka oma puhvrit. Mesko Pionki tehasel on pärast tehnoloogiasiiret võime toota modulaarsed paiskelaenguid seeriatootmises ning Poola relvastusamet sõlmis üle 13,5 miljardi zloti väärtuses lepingu sadade tuhandete 155 mm mürskude ostmiseks (Milmag). Poola tahab tarneid, kuid mitte sõltuvust ühest Baieri orust.

Soome näitab teist riski. Nammo juhitavas Vihtavuori püssirohutehases juhtus õnnetus, mis katkestas laiendusprojekti (Yle). Ka liitlasriigis asuv kodumaine tootmisvõimsus võib ühe ohutusintsidendi tõttu seiskuda. Euroopa paiskelaengutootmine on endiselt koondunud kolme ettevõtte kätte: Rheinmetall, Eurenco ja Nammo. Baieri lisavõimsus vähendab nappust, kuid jätab sõltuvuse väga lühikesest tarnijate nimekirjast.

Tootmisahela varasem keemia muudab koondumise teravamaks. Puuvillajääkidest valmistatav nitrotselluloos on endiselt väidetav piirang, mida üks püssirohutehas ei lahenda. Terviklik tarneahel vajaks investeeringuid tehasepõrandast allpool: toorainehankesse, keemilistesse eelsisenditesse ja tööjõu väljaõppesse. EL-i rahastusteadetes seda kihti näha ei ole.

Avalik raha, eraettevõtte jaotusotsus

Aschau tabab õiget kitsaskohta, kuid kolmel piirangul on tähtsus. Täisvõimsus saabub 2028. aastal, Ukraina praeguse rindepuuduse jaoks liiga hilja. Suurem osa Euroopa paiskelaengutoodangust jääb endiselt kolme eraettevõtte kätte. EL-i ja NATO institutsioonid avaldavad laskemoonasihtmärke, kuid ei esita auditeeritud jaotust komponentide kaupa: püssirohi, sütikud, TNT, laengumoodulid.

Vastutuslünk on valitsuste käes. Ükski liikmesriigi kaitseministeerium ega EL-i institutsioon pole avaldanud reegleid, mis näitaksid, kellel on tootmise kasvades eelisõigus. Kuni seda ei tehta, laiendab avalik raha eraettevõtte võimsust ilma tõendita, et avalik kontroll käib sellega kaasas.