Rheinmetall võtab DOK-INGi üle

Rheinmetall omandas 51% osaluse Horvaatia mehitamata maismaasõidukite ja demineerimisrobotite tootjas DOK-ING (Hrvatski izvoznici, Rheinmetall). Enamusosalus tähendab tavaliselt kontrolli nõukogu ja strateegia üle ning võimalust kujundada ka ekspordipoliitikat. Zagreb esitles tehingut kui „Euroopa mehitamata süsteemide keskuse” sündi, kuid omandisuhe annab otsustava hääle Rheinmetallile. Avalikest dokumentidest ei nähtu, millised kaitsemehhanismid seda kontrolli piiravad.

Mida Rheinmetall üle võttis

DOK-INGi põhitoode on Komodo, raske hübriidplatvorm, mida saab kasutada moodulpõhjana tuletoetuse, luure, logistika ja demineerimise jaoks (Biz Srbija). Asutaja Vjekoslav Majetićile jäi 49%. Uus Zagrebis tegutsev ettevõte kannab nime Rheinmetall Unmanned Vehicles ning selle tehnoloogia liidetakse Rheinmetalli laiemasse tooteportfelli, kuhu kuuluvad soomukid, laskemoon ja õhutõrjesüsteemid.

Rheinmetalli juht Armin Papperger lubas Zagrebis toimunud esitlusel püsivaid investeeringuid (tportal.hr). Tema sõnul vähemalt kahekordistab Rheinmetall DOK-INGi senise käibe ja loob uusi töökohti. Horvaatia meedia kirjutas ka sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvatest investeeringuplaanidest, kuid Rheinmetalli avalikud dokumendid ega sõltumatu kontroll neid summasid ei kinnita (Jutarnji list).

Piirkondlik tarneahel ühe katuse all

DOK-INGi tehing muutub olulisemaks, kui vaadata seda koos Rheinmetalli senise tegevusega piirkonnas. Rumeenias on ettevõte saanud sõidukeid, õhutõrjet ja laskemoona hõlmava lepingupaketi, mille mahuks on kirjeldatud ligikaudu 5,7 mld € ning mille tarned ulatuvad aastatesse 2028–2030 (DefenseRomania). Ainuüksi õhutõrjeosa väärtus ületab 1,4 mld € (Adevărul).

Kui sellele lisandub Horvaatias asuv mehitamata maismaasõidukite tütarettevõte, liiguvad tulevased hanked mööda juba rajatud rada. Mehhanism on lihtne: väljaõpe, hoolduslepingud, varuosad, tarkvarauuendused ja sertifitseerimisstandardid seovad tellija senise tarnijaga. Vahetamine tähendab meeskondade ümberõpet, logistikaahelate uuesti ehitamist ja koostalitlusvõime uut sertifitseerimist. Iga leping tõstab järgmise lepingu puhul tarnijavahetuse hinda. Nii tekib kaitsetööstuses sõltuvus ühest süsteemist.

Itaalia kauples tugevamalt

Horvaatia positsiooni näitab kõige selgemalt Itaalia tehing sama ettevõttega. Kui Itaalia kaitsetööstuse suurtegija Leonardo lõi Rheinmetalliga maismaasõidukite ühisettevõtte, lepiti kokku 50-50 osalus, juriidiline asukoht Roomas, tegevuskeskus La Spezias ning plaan hoida 60% tootmistegevusest Itaalias (Leonardo). Horvaatia sai 51-49 jaotuse Rheinmetalli kasuks, ilma avalikult dokumenteeritud töömahu miinimumi või ekspordikontrolli kaitsemehhanismideta.

Itaalial oli läbirääkimistel oma riiklik tööstusliider, olemasolevad tootmisliinid ja poliitiline kaal Brüsselis. Horvaatial oli spetsialiseerunud ettevõte ja surve kiiresti tegutseda. Tingimused peegeldavad seda jõuvahet. Ühisettevõtted, kus kumbki pool täielikku kontrolli ei saa, liiguvad aeglasemalt. Näiteks Prantsuse-Saksa maismaasüsteemide grupp KNDS lükkas hiljuti kavandatud börsilemineku edasi, sest turul kaheldi selle tootmisvõimekuse kasvatamises (Zonebourse). Enamusosaluse ülevõtmine läheb kiiremini.

Millele Horvaatia peab vastama

Avalik info selgitab, miks Rheinmetall DOK-INGi tahtis. See ei selgita, kas ettevõtte intellektuaalomand jääb sisuliselt Horvaatiasse ega seda, kas ekspordiotsused tehakse Zagrebis või Düsseldorfis. Viidatud allikatest ei nähtu avalikke tõendeid Horvaatia välisinvesteeringute kontrolli, parlamendiarutelu või konkurentsijärelevalve menetluse kohta (Rheinmetall). Välisinvesteeringute kontroll tähendab menetlust, millega riik hindab strateegilise ettevõtte sattumist väliskontrolli alla.

Euroopa kaitsekulutused kasvavad. Riikidel, kellel puudub suur oma kaitsetööstuse lipulaev, on iga sellise tehingu puhul sama valik teravam: kas nõustuda liitumisega ühe ettevõtte tootmis- ja hooldusvõrgustikku või nõuda kaitsemehhanisme, mis säilitavad kohaliku kontrolli selle üle, mida toodetakse, müüakse ja eksporditakse. Horvaatia valitsus kaitseb Euroopa keskuse nimetust. Seni ei ole ta näidanud kaitsemehhanisme, mis selle nimetuse sisuga täidaksid.