Reini 5 sentimeetrit pidurdab BASFi

BASF on hakanud Ludwigshafeni tehastes tootmist vähendama, sest Rein on praamivedudeks liiga madal. Ludwigshafen on Euroopa suurim integreeritud keemiakompleks ning sõltub tooraine jõudmisest Põhjamere sadamatest Lõuna-Saksamaale. 17. augustil näitas Kaubi mõõtejaam Kesk-Reini kitsal lõigul 5 sentimeetrit, mis on uus madalveerekord (Netz-Trends, ELWIS). Mõõtejaama näit ei ole jõe tegelik sügavus: jõesäng asub nulltasemest allpool ja laevad saavad endiselt liikuda. Näit määrab aga, kui palju lasti praam ohutult peale võtta saab. 5 sentimeetri juures on seda liiga vähe.

Kuidas madal vesi keemiatehase töö ära lõikab

Ludwigshafen töötab „Verbund’i” põhimõttel: ühe tootmisüksuse jääk või kõrvalsaadus on järgmise sisend. See teeb kompleksi tõhusaks seni, kuni vood liiguvad. Kui mõni sisend napib, kandub piirang kiiresti edasi kogu tootmisahelasse.

Puudu jäävad toorained saabuvad praamidega: metanool, butaan, propaan ja ammoniaak (BC Insight). Praam, mis tavaliselt veab umbes 1 200 tonni, saab nüüd peale võtta ligikaudu 350 tonni. Iga reis toob tehasesse vähem toorainet ning mingist piirist alates ei suuda veoautod ja rongid vahet kinni katta.

FAZ teatas, et BASF on esimestes Ludwigshafeni tootmisüksustes juba võimsust vähendanud, kuid ei nimetanud konkreetseid üksusi. Tegevjuht Markus Kamieth kinnitas 17. augustil, et ettevõte ei suuda osa toodete tarnekohustusi täielikult täita (Reuters).

Kõige selgem signaal tuleb BASFi force majeure’i teadetest. Need on õiguslikud avaldused, millega ettevõte teatab klientidele, et erakorraline sündmus takistab lepinguliste tarnete täielikku täitmist. Juuli keskel kuulutas BASF Ludwigshafenis force majeure’i kahe plastifikaatori puhul; need on kemikaalid, mis muudavad plastid painduvaks (ICIS). Eraldi teavitas ettevõte tarnepiirangutest pindaktiivsete ainete puhul, mida kasutatakse pesuvahendites ja tööstuslikus puhastuses. Need tulid teistest Euroopa tehastest, kuid põhjuseks märgiti samuti Reini logistilised piirangud (C&EN).

Kes maksab Reini koridoris

BASF on suurim nimi, kuid mitte ainus pihta saanud ettevõte. Covestro, mis toodab muu hulgas madratsite ja külmikute vahtmaterjalide lähteaineid, kuulutas force majeure’i Dormageni tehases Alam-Reinil. Ettevõtte sõnul on toorainevood „oluliselt piiratud” ning maantee- ja raudteevedu ei suuda puudujääki täielikult kompenseerida (MarketScreener, Reuters).

Kaubi kaudu liikuvad praamid veavad Hollandi siseveoallikate sõnul praegu umbes 30–35% tavapärasest lastist (Schuttevaer). Sama kaubakoguse jaoks on vaja rohkem reise ning veokulu tonni kohta tõuseb. Selle maksab lõpuks kinni see, kes praamil veetavat kaupa ostab. Belgias teatasid ehitusfirmad kruusa 17-eurosest lisatasust tonni kohta, sest praamid peavad sama koorma vedamiseks tegema ühe reisi asemel neli (Gazet van Antwerpen).

Kahju on reaalne, kuid piiritletud

Kieli IfW instituudi hinnangul võib Reini madalvesi vähendada kolmandas kvartalis lisandväärtust 1–2 mld € võrra. Lisandväärtus tähendab siin Reini koridori ettevõtete loodud toodangut, mitte jaemüüki. Saksa SKP kasvust võtaks see maha 0,1–0,2 protsendipunkti (Zeit). Saksamaa kvartalikasv on viimasel ajal olnud umbes 0,2%, nii et ka hinnangu alumine ots sööks ära suure osa ühe kvartali kasvust.

Kamiethi sõnul on olukord leebem kui 2018. aasta Reini põua ajal (Reuters). Samas ei langenud Kaubi näit tollal 5 sentimeetrini (Netz-Trends). Erinevus võib olla kestuses ja ulatuses: 2018. aasta põud kestis kauem ja mõjutas laiemat ala, praegune madalvesi on Kaubi kitsaskohas sügavam, kuid seni lühem.

Praegune pilt on konkreetne. Reini põud ei ole enam ainult veondusprobleem, vaid tootmispiirang jõeäärsetele keemiaettevõtetele, eriti Kaubi ja Ludwigshafeni vahel. Veoautod, rongid ja väiksema lastiga praamid jagavad nappust ümber. Nad ei loo juurde seda mahtu, mille annavad täislastis jõepraamid.