Rumeenia palub NATO-lt sadamaplahvatuse järel radareid

Selle kuu alguses plahvatas Rumeenias Constanța sadamas droon. Kriminaaluurimine jätkub: laual on õnnetus, navigatsiooniviga, elektroonilise sõjapidamise kõrvalmõju ja tahtlik rünnak. Rumeenia president Nicușor Dan kinnitas kõnelusi Ukraina ametnikega, kuid avalikku süüdistust ei esitanud.

Plahvatus tõi nähtavale lihtsama probleemi. Constanța on üks Musta mere väravaid EL-i solidaarsuskoridorides, mille Brüssel lõi 2022. aastal, et Ukraina teravili ja kaubad liiguksid edasi pärast seda, kui Venemaa tavapärased kaubateed häiris (Euroopa Komisjon). Sõjaobjekt jõudis logistikakeskusse, millest Euroopa sõltub, kuid avalik vastutusahel ei selgita selgelt, kes pidi selle avastama, liigitama või peatama.

Radariauk

Rumeenial on õhuohtude vastu mõeldud droonitõrjesüsteemid. Teadete järgi pidas üks neist mõni nädal varem kinni õhus liikuva drooni. Eraldi rannikuvalve, mida haldavad Rumeenia merevägi ja sadamaasutused, jälgib kindlast suurusest suuremaid aluseid. Mehitamata pinnasõiduk ehk väike kaugjuhitav paat, mis võib vedada lõhkeainet, ei sobitu kummagi süsteemi loogikasse. Õhutõrje jaoks liiga mereline. Tavapärase laevaseire jaoks liiga väike.

GPS-signaali häired on Musta mere piirkonnas hästi dokumenteeritud (GPSJam). Ei ole teada, kas just selle aluse kursilt viimine tulenes signaali segamisest või võltsimisest. Kaitselünk on olemas sõltumata põhjusest: süsteemid ehitati eri ohtude jaoks, aga see oht jäi nende vahele.

Rumeenia on nüüd palunud NATO-lt ajutisi radari- ja droonitõrjevõimekusi oma rannikule (24chasa). Taotlus näitab, kus probleem asub: rahuaja sadamajärelevalve ja sõjaaegsete objektide vahel, mis triivivad või juhitakse liitlasriigi vetesse ning mille jaoks ükski riiklik süsteem pole tervikuna ehitatud.

Kes sadamat kaitseb?

Constanța-suguse sadama kaitse vastutusahel jookseb vähemalt nelja tasandi kaudu. Ükski neist ei kata kogu probleemi.

Esmalt on sadamaamet, mis haldab kaubategevust ja põhiturvet. Sellest kõrgemal tegeleb Rumeenia sõjavägi territoriaalsete ohtudega: rannikuvalve, merevägi ja õhutõrje. Iga haru jälgib aga eri domeeni ja reageerib eri käsuliini kaudu. Merelt saabuv droon võib sadamavette jõudes jääda nende kõigi vahele.

EL-i õigus nõuab liikmesriikidelt sadamarajatiste ja kriitilise taristu, sealhulgas transpordikoridoride kaitset (direktiiv (EL) 2022/2557, nõukogu). EL-i merendusjulgeoleku strateegia lisab koostööraamistiku seire ja küberriskide jaoks (Euroopa Komisjon). Brüssel seab standardeid ja rahastab uuendusi. Ta ei pane inimesi sadamatesse ega opereeri radareid.

NATO toimib teise loogika järgi. Põhja-Atlandi lepingu artikkel 4 lubab liitlasel julgeolekuohu korral paluda konsultatsioone. See on mõeldud ebaselgete olukordade jaoks, mis jäävad alla artikkel 5 kollektiivkaitse lävendit (NATO). Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi ehk kolm Musta mere rannikuga NATO liitlast on juba loonud ühise miinitõrjegrupi, mille NATO operatiivselt käivitas (NATO MARCOM). See tegeleb miinide, mitte droonidega, kuid näitab, et eesliiniriigid näevad sõja füüsiliste ohtude kandumist oma vetesse.

Seejärel tulevad ärihuvid: kindlustajad, kes hindavad riski, ja laevafirmad, kes suunavad veoseid ümber. Seni ei ole kumbki avalikult Constanța protseduure muutnud.

EL on mõistnud hukka Venemaa rikkumised liitlaste õhuruumis piirkonnas (EEAS). NATO halli ala reageerimist uurivad analüütikud märgivad, et alliansi protseduurid töötavad kõige paremini siis, kui liitlased teavad, mis juhtus; ebaselged juhtumid, mis ei mahu puhtasse kategooriasse, pingestavad kogu süsteemi (CEPA).

Järgmine kord

Constanța on oluline, sest EL määras selle sõjaaja logistikakoridoriks. Euroopa lõi need marsruudid Ukraina majanduse toetamiseks kiiremini, kui ta selgitas, kuidas kaitsta neid ohtude eest, mis liiguvad olemasolevate tuvastussüsteemide vahelt läbi. Lahendamata küsimus tuleb tagasi järgmise intsidendiga: kui veel üks mereline objekt jõuab Ukraina sõjamajandusega seotud Euroopa sadamasse, omistamine jääb ebaselgeks ning õhu- ja merekaitse alluvad endiselt eri käsuliinidele, kes otsustab piisavalt kiiresti, kas sadam jääb avatuks, suletakse või palub abi?