Rumeenia süvendab Doonaud tuumajaama pärast

Rumeenia kaks Cernavodă tuumareaktorit seisavad alates augusti keskpaigast. Valitsus püüab neid uuesti käivitada füüsiliselt Doonau jõesängi muutes: vee all lõhatakse kivimit ja veehoidlatest lastakse lisavett, et jahutusvee sissevõtuni jõuaks piisav vooluhulk. Puuduv 1,4 GW odavat ja stabiilset tootmisvõimsust tuleb asendada impordi, kallima turuelektri ja tööstustarbijate riskiga kogu piirkonnas (World Nuclear Association).

Kuidas jõgi reaktori seisma paneb

Cernavodă annab ligikaudu viiendiku Rumeenia elektrist (World Nuclear Association). Tehniline loogika on sama nagu teistes tuumajaamades: reaktor kuumutab vee auruks, aur paneb turbiinid pöörlema ja Doonau jahutab auru tagasi veeks, et tsükkel saaks jätkuda. Kui jõetase langeb nii madalale, et pumbad ei saa sissevõtust piisavalt vett, tuleb tootmine peatada. See ei ole ohutusprobleem. Jahutusvett lihtsalt ei jätku.

Esimene plokk peatati 28. juulil. Teine järgnes 13. augustil, kui Doonau vooluhulk Baziași mõõtepunktis langes umbes 1 350 m³/s tasemele, mis on ligikaudu kolmandik augusti tavapärasest keskmisest (Agerpres, Digi24). Nuclearelectrica esindaja Romeo Urjan ütles BBC-le, et ei oota taaskäivitust kümne päeva jooksul (BBC). Rumeenia meedia kirjutas 21. augusti seisuga, et enne septembrit taaskäivitamine paistis ebatõenäoline (Recorder).

Varasemad erakorralised tööd, sealhulgas veealused lõhkamised ja kividega täidetud pargased, tõstsid veetaset umbes 8 cm võrra ja andsid teisele plokile üheksa lisapäeva, enne kui see tuli siiski peatada (HotNews). 22. augustil kiitis Rumeenia kriisikomitee heaks uue vooru: rohkem süvendustöid ning Olt’i veehoidlatest viieks päevaks lisavoolu 50 m³/s (Agerpres, News.ro). Iga selline veehoidla avamine tähendab vett, mida ei kasutata niisutuseks või allavoolu hüdrotootmiseks. Rumeenia ostab aega olemasolevate varude arvelt, mitte ei lahenda põuaprobleemi.

Kes maksab puuduva elektri eest

Tuled jäid põlema, kuid asenduselektri hind tõusis. Esimesel õhtul ilma tuumaenergiata kattis import tipptunnil umbes 1 839 MW ehk 27,4% tarbimisest (Curs de Guvernare). OPCOM-i järgmise päeva turul, kus ostetakse elektrit järgmiseks tarnepäevaks, kerkis hind 13. augusti õhtuses tipus üle 1 700 leu/MWh (Gândul). Impordisõltuvuse vähendamiseks käivitas Rumeenia uuesti Rovinari umbes 300 MW söeploki (Romania Insider).

Nuclearelectrica kuulutas välja vääramatu jõu asjaolud, mis on õiguslik väide, et erakorraline sündmus takistab lepingute täitmist. Ettevõte hoiatas kliente, et ei pruugi suuta tarnekohustusi täita (ZF). Järgmine riskikiht langeb suurtele tööstustarbijatele: Rumeenia kriisiraamistik lubab vajaduse korral piirata tööstuse elektritarbimist ja peatada ekspordi (Balkan Green Energy News).

Võitjad on need, kellel on elektrit müüa. Bulgaaria ja Ungari kauplejad taotlesid 3 500–4 000 MW piiriülest ülekandevõimsust ehk õigust liigutada elektrit riikidevaheliste ühenduste kaudu. Rumeenia ja Ungari tuumatootmise vähenemine muutis Bulgaaria Kozloduy jaama ajutiselt piirkonna üheks väärtuslikumaks tootjaks (Mediapool). 17. augustil jäid piirkonna järgmise päeva hinnad 153 €/MWh tasemele Kreekas, 173 €/MWh tasemele Rumeenias ja umbes 184 €/MWh tasemele Ungaris (Newmoney).

Sama põud, eri riigipiirid

Ungari Paksi tuumajaam näitab sama füüsikat. MVM hakkas tootmist vähendama 27. juulil, kui Doonau veemõõt näitas -106 cm; 2. augustiks töötas kaheksast turbogeneraatorist veel vaid üks (MVM Paks, MVM Paks). Ungari päevane netoimpordi arve kasvas juuli lõpu umbes 0,6 mld forintilt augusti alguseks ligi 4 mld forintini (Telex/G7). Prantsusmaal näitas Le Monde’i analüüs EDF-i andmetest, et keskkonnapiirangute tõttu oli 16. augustil rivist väljas kuni 12,8 GW tuumavõimsust (Le Monde).

Kõik riigid leidsid ajutise lahenduse: süvendamine, söeplokkide taaskäivitamine, veehoidlate avamine või import. Rumeenia söeploki kasutuselevõtt läheb vastuollu EL-i taasterahastu kohustustega samad jaamad sulgeda; Bukarest on Euroopa Komisjonile juba teatanud, et soovib sulgemisi edasi lükata (HotNews). Komisjoni elektrikoordineerimise rühm teatas, et laiem elektrisüsteem püsis stabiilsena (European Commission). Euroopa võrk suudab sellist kliimašokki neelata, kuid selle hind on kallim import, rohkem söe- ja gaasitootmist ning konkurents nappide piiriüleste ühenduste pärast. Iga ajutine lahendus kasutab kellegi teise veevaru, süsinikuruumi või ekspordiülejääki.