Rumeenia peab aususseadust kaitsma

Euroopa Komisjon palus Rumeenial selgitada, kuidas sobib riigi uus aususseadus kokku kolme EL-i õiguspõhimõttega: kas minevikus toimunud käitumist karistatakse tagantjärele, kas karistus on rikkumisega proportsionaalne ning kas ametikandjad said tagajärge ette näha. Komisjoni justiitsdirektoraat saatis päringu 2. septembril ja andis Bukarestile vastamiseks kaks nädalat (RFI, Digi24).

Sellega liigutas komisjon vaidlusaluse sätte sisepoliitilisest konfliktist EL-i maksehindamisse. Rumeenia vastus läheb otse riigi kuuenda ja viimase taaste- ja vastupidavusrahastu maksetaotluse hindamisse. See on pandeemiajärgne EL-i fond, kust valitsused saavad raha alles siis, kui kokkulepitud reformid on tehtud.

Reform, millest sai poliitiline vaidlus

Rumeenia parlament võttis seaduse 180/2026 vastu 26. augustil, kolm päeva enne taastekava vahe-eesmärkide täitmise lõpptähtaega (Europa FM). Seadus seob ANI lõpliku otsuse senisest otsesemalt ametist ilmajäämisega. ANI on Rumeenia aususjärelevalve asutus, mis kontrollib ametnike vara ja huvide konflikte.

Selles osas parandab seadus tegelikku lünka. ANI oli tuvastanud ametikandjaid, kelle kohta oli jõustunud huvide konflikti otsus, kuid kes jäid ametisse, sest vana kord keelas neil kandideerida või nimetatuks saada ainult tulevastele ametikohtadele, mitte jätkata olemasolevas ametis (Juridice, Stiripesurse).

Vaidluse keskmes on nn Fritzi parandus. See rakendab uut mandaadi lõppemise reeglit ka tagasiulatuvalt: ametikandjad, kelle kohta tehti lõplik otsus enne seaduse jõustumist, kaotavad ametikoha 30 päeva pärast seaduse jõustumist (Agerpres). ANI andmetel puudutab säte nüüd 55 ametikandjat, nende seas kümmet linnapead (Agerpres).

Paranduse poliitiline nimi tuleb selle tuntuimast sihtmärgist. Timișoara saksa päritolu linnapea ja USR-i juht Dominic Fritz kaotas juunis Rumeenia kõrgeimas kohtus vaidluse ANI otsuse üle, mis tuvastas tema puhul huvide konflikti (HotNews).

Rumeenia konstitutsioonikohus pidas tagasiulatuvat sätet põhiseaduspäraseks. Kohtu põhjendus oli, et seadus muudab juba tuvastatud rikkumise järel tekkivaid tagajärgi, mitte ei kriminaliseeri algset käitumist tagantjärele (Gandul). President Nicușor Dan kuulutas seaduse seejärel välja, öeldes avalikult, et ei nõustu parandusega, kuid ei taha seada ohtu taasteraha (Agerpres, Sintact).

Kust surve tuleb

Euroopa Parlamendi kahe fraktsiooni juhid, Euroopa Rahvapartei president Manfred Weber ja Renew’ juht Valérie Hayer, palusid komisjoni presidendil Ursula von der Leyenil käsitleda sätet EL-i kodanikuõiguste küsimusena. Nende hinnangul rikub see aluslepingus sätestatud EL-i kodanike õigust kandideerida kohalikel valimistel igas liikmesriigis (Agerpres, FAZ).

Komisjon jäi vastuses menetluslikuks: seadust hinnatakse koos viimase maksetaotlusega, mida oodatakse sel kuul (ActMedia, G4Media).

Raha küsimus

Pealkirjades on Fritzi parandusega seostatud 770 mln € suurust riski. Summa on õige, kuid seos on ebatäpne. Ajutine peaminister Ilie Bolojan sidus võimaliku kaotuse palgareformiga, mida parlament ei suutnud 31. augusti tähtajaks vastu võtta (HotNews). See summa katab Rumeenia viimast toetusemakset mitme vahe-eesmärgi lõikes, mitte üht aususseaduse sätet (EU Perspectives). Selle teksti koostamisel kasutatud avalikest komisjoni dokumentidest ei nähtu, et 770 mln € oleks seotud ainult aususreformiga.

Aususseadus võib siiski raha maksma minna. Taaste- ja vastupidavusrahastu reeglite järgi võib Brüssel kinni pidada asjakohase osa viimasest maksest, kui ta leiab, et seadus ei täida reformi eesmärki, milleks see vastu võeti (määrus 2021/241). Rumeenia kahe nädala jooksul antavast vastusest saab tõend, mille põhjal komisjon otsustab, kas aususreformi vahe-eesmärk on täidetud. Komisjon hindab nüüd seaduse tegelikku mõju, mitte üksnes seda, kas see võeti õigeks ajaks vastu.