Rumeenia riskib söe nimel €100 miljoniga

Rumeenia jätab kolm pruunsöel töötavat elektriplokki tööle ka pärast 31. augustit 2026, kuigi lubas need EL-i taasterahastu raha eest sulgeda. Valitsus kiitis 28. augustil heaks memorandumi, millega Craiova 1 ja 2 saavad töötada 2027. aasta keskpaigani ning Turceni 5 2028. aasta alguseni (Libertatea, Spotmedia). Samal päeval teatas Portugali minister Castro Almeida, et riigi taastekava on „täielikult lõpetatud” (Observador, RTP). Sama programm, sama tähtaeg, vastupidine tulemus.

Kuidas taasterahastu maksab ja miks ajastus nüüd loeb

RRF ehk taaste- ja vastupidavusrahastu on EL-i pandeemiajärgne kuluprogramm, mille maht ulatub liikmesriikide peale sadadesse miljarditesse eurodesse. See ei hüvita lihtsalt tehtud kulusid. Valitsused lepivad Brüsseliga ette kokku reformides ja investeeringutes, tõendavad nende täitmist ning raha makstakse alles siis (EUR-Lex, Council of the EU). Rumeenia lubas vastu võtta seaduse, mis kinnistab söest loobumise, ning viia söe- ja pruunsöevõimsused füüsiliselt turult välja 31. augustiks 2026 (Agerpres).

Rumeenia rikkus mõlemat lubadust. Parlament võttis augustis vastu muudatused, mille järgi võib söeplokid sulgeda alles siis, kui asendav väikese süsinikuheitega võimsus on valmis ja töötab (Agerpres). See pöörab tagasi söesulgemise seaduse, mille komisjon oli juba heaks kiitnud ja mille eest oli raha makstud. Eraldi rikub füüsilise sulgemise kohustust valitsuse otsus jätta Turceni ja Craiova elektrit tootma. Brüssel oli juba varem sel aastal tagasi lükanud skeemi, kus Rumeenia vähendas paberil litsentseeritud võimsust, kuid ei sulgenud tegelikult midagi (Economica.net).

RRF-i määruse artikli 24 järgi ei ole karistus trahv. Komisjon peatab kogu makse või osa sellest, annab valitsusele aja puudus parandada ning vähendab summat lõplikult, kui rikkumine jääb püsima (EUR-Lex). Peaminister Ilie Bolojan hindas söeplokkide töö pikendamise hinnaks kuni 100 mln € (Economica.net), kuigi pole selge, kuidas Brüssel selle arvuni jõudis. Varasemas etapis saanuks Rumeenia rikkumise parandada ja taotluse uuesti esitada. Lõpptähtaja juures kaob see võimalus: komisjoni sulgemisjuhise järgi peavad kõik meetmed olema lõpetatud 31. augustiks, lõplikud maksetaotlused esitatud septembriks ning programm õiguslikult suletud detsembriks (European Commission). Makse peatamisest saab nüüd püsiv kaotus.

Portugal ei täitnud kõike ideaalselt. Ta hoidis Brüsseli protsessi sees

Portugal kuulutas oma 21,9 mlrd € suuruse taastekava lõpetatuks ja valmistab ette kümnendat ehk viimast maksetaotlust. Riik on seni kätte saanud umbes 79% talle eraldatud summast (ECO, Portuguese government). Selleni jõudmine nõudis kompromisse. Lissabon tõstis investeeringute vahel ümber umbes 516 mln € ja kõrvaldas 85 vahe-eesmärki, valdavalt halduslike ühendamiste kaudu, mille Brüssel enne tähtaega heaks kiitis (Portuguese government, Sol). Tervishoiu- ja eluaseme-eesmärke vähendati. Portugal muutis kava loaga. Rumeenia muutis tingimusi omapäi.

Kes maksab söe tööshoidmise eest

Rumeenias võidavad lühiajaliselt pruunsöejaamad, nende töötajad ja Oltenia söepiirkonna poliitikud, kes väldivad järsku sulgemist enne, kui asendavad gaasi- ja päikesevõimsused valmis saavad (Libertatea). Kaotajad on vähem nähtavad, kuid sama reaalsed. Kui Brüssel makseid kärbib, jäävad taastekavast rahastatavad projektid rahast ilma. Vahe katavad Rumeenia maksumaksjad suurema laenamise või kulukärbetega (ZF).

Juhtum on Rumeeniast laiem, sest ka teistel söest sõltuvatel riikidel, sealhulgas Poolal ja Bulgaarial, on RRF-is oma energiaeesmärgid (Euronews Poland, Investor.bg). Kui Brüssel laseb ühepoolse viivituse finišis läbi, muutub taasterahastu lihtsamini tagantjärele kaubeldavaks. Kui komisjon Rumeenia eraldist kärbib, maksavad kohaliku poliitilise valiku eest maksumaksjad. Komisjoni täpne arvutus jääb ebaselgeks, kuid pretsedent on lihtne: kokkulepitud vahe-eesmärkide rikkumine kas maksab raha või ei maksa.