Rumeenia €770 million tähtaeg libiseb käest

Rumeenia neli peamist erakonda ei jõudnud 26. augustil avaliku sektori palgareformis kokkuleppele, kuigi EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu sulgeb mõne päeva pärast oma arvestuse (Romania Insider, Bloomberg). 770 mln € toetuste säilitamiseks peaks Rumeenia võtma seaduse vastu, president peaks selle välja kuulutama ning Euroopa Komisjon peaks jõudma reformi 31. augustiks kontrollida. See ajakava ei ole enam realistlik.

Kuidas maksesüsteem toimib ja miks see kinni jooksis

Taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF on EL-i koroonajärgne fond, millest makstakse liikmesriikidele raha alles siis, kui Euroopa Komisjon kinnitab konkreetse reformi või investeeringu eesmärgi täitmise (Euroopa Komisjon, EL-i nõukogu). Rumeenia kirjutas avaliku sektori palgareformi oma kavasse ühe sellise tingimusena.

Bukarest esitas 16. augustil viienda maksetaotluse, mille maht on 2,84 mlrd € ja mis hõlmab 75 vahe-eesmärki (Radio Romania International, Mediafax). Palgaseadus on osa sellest paketist.

Tavaliselt saab komisjon täitmata vahe-eesmärgi korral osa maksest peatada ja anda valitsusele kuus kuud puuduse kõrvaldamiseks. Kui midagi ei muutu, vähendatakse makset lõplikult (EUR-Lex). Seekord lõikab rahastu sulgemiskalender selle parandusaja läbi. Kõik vahe-eesmärgid peavad olema täidetud 31. augustiks 2026, lõplikud taotlused esitatud 30. septembriks ja kõik maksed tehtud 31. detsembriks (komisjoni sulgemissuunised, Brussels Times). Hilinenud reformi ei jõuta enam õigel ajal hinnata. Kui kogu rahastu sulgub nelja kuu pärast, ei ole kuuekuulisest ajapikendusest abi.

Euroopa Komisjon ei ole 770 mln € veel ametlikult maha kandnud. Komisjoni pressiesindaja Maciej Berestecki viitas 20. augusti briifingul hindamisprotsessile ega kuulutanud raha kadunuks (komisjoni briifing). Ajakava jätab Rumeeniale siiski väga vähe liikumisruumi.

Katkine palgasüsteem, mille parandamises kokkulepet ei tulnud

Palgaseadus pidi lahendama tegeliku probleemi. Rumeenia avaliku sektori palgad koosnevad baaspalkadest, valdkonnapõhistest lisatasudest ehk sporuri-dest ja asutusepõhistest eranditest, mistõttu sarnase töö eest makstakse väga erinevat palka (Adevărul). Reform looks ühe riikliku palgavõrgu: igale ametikohale määrataks kordaja, mida rakendatakse ühele võrdlusväärtusele. Nii liiguks võrreldav töö samale palgaskaalale. Paljud senised lisatasud väheneksid või kaoksid ning nende ülempiir oleks ligikaudu 20% (Știrile ProTV). Seetõttu seisid ametiühingud reformile vastu.

Kokkulepet raskendas eelarvemõju. Minister Dragoș Pîslaru eelnõud nihutasid lisakulu algselt 8 mld Rumeenia leult ligikaudu 12 mld leuni ning komisjon palus Rumeenial selgitada, kuidas puudujääk kaetakse (Digi24). Iga leu üle kokkulepitud mahu muutub püsikuluks, mitte ühekordseks väljaminekuks. Rumeenia riigivõlg on juba ületanud 60% SKP-st ning Fitch hoiab riiki BBB- tasemel, mis on investeerimisjärgu madalaim reiting. Negatiivne väljavaade tähendab reitingulanguse riski (Actmedia, SeeNews). Halvasti rahastatud palgatõusuks on ruumi vähe.

PSD, PNL, USR ja UDMR taandusid eri põhjustel. UDMR-i juht Kelemen Hunor leidis, et Rumeenia ei peaks seadust vastu võtma lihtsalt Brüsseli rahuldamiseks. Haridustöötajate ametiühingud nimetasid eelnõu lugupidamatuks. Kohtukantselei töötajad ähvardasid 1. septembrist kohtud sulgeda (RRI, Digi24).

Kes võidab, kes kaotab

Kui 770 mln € aegub, kaotavad esimesena koolid, teed ja kohalikud projektid, mida RRF-i toetused pidid rahastama. Rumeenia peab asendusraha laenama tingimustel, mida mõjutab rämpsreitingu piiril olev krediidireiting, või projektid tühistama. Viies maksetaotlus pidi viima toetuste kasutamise 78% juurde Rumeenia 13,57 mld € suurusest RRF-i toetuste kogumahust (Agerpres). Täitmata vahe-eesmärk vähendab seda määra.

Lühiajaliselt võidavad erakonnad, kes väldivad enne valimisi ametiühingute vastureaktsiooni, ning rühmad, kelle senised palgaerandid reformi nurjumisel alles jäävad. Ka Euroopa Komisjon saab tugevdada oma usaldusväärsust: Bulgaarial on valitsemisseaduste tõttu samuti hiliste reformidega seotud riskid (Mediapool). Rumeenia vahe-eesmärgi jõustamine näitaks, et maksesüsteemi tingimused kehtivad ka poliitiliselt ebamugaval hetkel.

Ametiühingute vastuväitel on sisu. Kiirustades tehtud palgavõrk võib kinnistada uusi ebavõrdsusi, hoida reaalpalgad nominaalsete ülempiiride all ja sundida valitsust otsima katteallikaid ebapopulaarsetest meetmetest, näiteks tervisekindlustusmaksete laiendamisest pensionäridele (Gândul). Ent venitamisel on samuti hind. Rumeenia kaotas juba varasemas maksevaidluses 458,7 mln €, millest õnnestus tagasi saada vaid 350,7 mln € (Agerpres). Muster kordub: sisepoliitika muudab parandatava reformi kaotatud EL-i rahaks ning arve jõuab kogukondadeni, kes ootasid selle raha eest koole, teid ja kohalikke investeeringuid.