Rumeenia palgaseaduse tähtaeg tiksub

31. augustini on jäänud viis päeva. Selleks ajaks peavad kõik EL-i liikmesriigid lõpetama reformid, mille nad lubasid taaste- ja vastupidavusrahastu raames. See on pandeemiajärgne EL-i fond, kust valitsused saavad raha alles siis, kui nad tõendavad kokkulepitud muudatuste elluviimist. Rumeenia ei ole valmis.

Ajutine peaminister Ilie Bolojan ütles 25. augustil, et avaliku sektori palgaseaduse õigeaegse vastuvõtmise võimalus kahaneb „tunnist tundi”: koalitsioonipartner PSD ei ole endiselt otsustanud ja parlamendis jääb aega väheks (Romania Insider). Seadusega on seotud ligikaudu 770 mln € toetusi (Mediafax, RRI). Tähtaja ületamine ei tähenda siiski, et raha pühapäeval automaatselt kaob.

Brüssel peatab enne, kui kärbib

Taaste- ja vastupidavusrahastu määrus kirjeldab menetlust, mitte järsku ärakukkumist. Artikli 24 järgi peab Euroopa Komisjon täitmata vahe-eesmärgi korral kõigepealt seotud summa kinni pidama või makse peatama ning selgitama liikmesriigile põhjuseid. Valitsusel on seejärel üks kuu vastamiseks, millele järgneb parandamisperiood enne lõplikku vähendamist (määrus (EL) 2021/241). Komisjoni sulgemisjuhis kinnitab ajakava: vahe-eesmärgid tuleb täita 31. augustiks, lõplikud maksetaotlused esitada septembris ja komisjoni maksed teha 31. detsembriks 2026 (EU Law Live).

Sama mehhanism on juba mujal töötanud. Bulgaaria neljas maksetaotlus kiideti osaliselt heaks pärast seda, kui 26 vahe-eesmärgist loeti täidetuks 23; täitmata eesmärgid tõid kaasa osalise peatamise, mitte kogu taotluse tagasilükkamise (European Sting). Hispaania sai tagasi 302 mln €, mis oli esialgu kinni peetud, kui esitas lisatõendeid digiteerimise ja maksureformi vahe-eesmärkide kohta (IEU Monitoring). Rumeenia risk on seega päris, kuid see liigub hindamise ja parandamise kaudu, mitte automaatse ilmajäämisena.

Palgaseadus põrkub Rumeenia enda eelarvereeglitega

Komisjoni mure puudutab raha, mitte detailset sekkumist Rumeenia palgapoliitikasse. Ühtne palgaseadus määrab kogu avaliku sektori palgastruktuuri: baasmäärad, koefitsiendid ja lisatasud. Kui seadus jõustub, lukustab see aastateks korduva kulu.

Komisjon palus Bukarestil selgitada, kuidas rahastatakse palgakasvu, mille suuruseks Rumeenia allikad hindavad 8–16 mld leud. Vahemik on lai, sest eri poliitilised jõud suruvad peale erinevaid versioone (Romania Insider, Euronews Romania).

Bolojan parandas teateid, nagu oleks Brüssel eelnõu otse tagasi lükanud. Tema sõnul esitas komisjon küsimusi ja palus täpsustusi (Economica). Rumeenial on samal ajal ka siseriiklik õiguslik probleem. Riigivõlg on ületanud 60% SKP-st, mis Rumeenia õiguse järgi käivitab palgakulude külmutamise (Agerpres). Palgaseadus, mis lubab rohkem, kui eelarve kanda suudab, läheks selle reegliga vastuollu ja nõrgestaks ka defitsiidi korrigeerimist, mida Rumeenia peab Brüsseli ees tegema ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses. See on EL-i ametlik protsess riikidele, kelle puudujääk ületab kokkulepitud piire.

Kes maksab, kui raha seisma jääb

Kui 770 mln € peatatakse või vähendatakse, ei ole esimesed kaotajad avaliku sektori töötajad, vaid projektid, mida nende toetustega pidi rahastama: koolid, kiirteed ja kohalik taristu. Rumeenia peaks puudujäägi katmiseks laenama ajal, mil komisjon prognoosib riigi 2027. aasta eelarvepuudujäägiks 5,8% SKP-st (HotNews).

Kaalul on rohkem kui üks palgaseadusega seotud makse. Rumeenia on esitanud viienda maksetaotluse, mille maht on 2,84 mld € ja mis hõlmab 75 vahe-eesmärki. Kuues ja viimane taotlus peaks tulema umbes 30. septembril ning selle maht on ligikaudu 4,3 mld € (Agerpres, Digi24).

Rumeenia ei ole ainus riik, kes tähtaja eel kiirustab. Bulgaaria kutsus kokku erakorralise parlamendiistungi, et võtta enne sama tähtaega vastu korruptsioonivastased reformid (Mediapool). Portugal on saanud komisjonilt heakskiidu üheksale maksetaotlusele, kuid augusti alguseks oli lõplike kasusaajateni jõudnud vaid 62% lepingutega kaetud summadest (Observador).

Igal riigil on oma pudelikael: Rumeenial palgaseadus, Bulgaarial valitsemisreform, Portugalil juba heaks kiidetud raha jõudmine tegelike kulutajateni. Ühine küsimus on, kas valitsused suudavad enne rahastu sulgemist tulemusi tõendada.

Kui Brüssel lepib nõrkade tõenditega, muutub taaste- ja vastupidavusrahastu tavaliseks kuluhüvitamise skeemiks, kus kontrollil on vähe kaalu. Kui raha peatatakse, saab Rumeenia palgaseadusest seni selgeim märk, et taasteraha tingimustel on endiselt mõju.