Rumeenia palgaseadus ähvardab EL-i toetusi

Rumeenial on kuus päeva aega võtta vastu avaliku sektori palgaseadus, millega Euroopa Komisjon nõustub, või jääda ilma ligikaudu 770 mln € taastefondi toetustest (Bursa, Romania Insider). 31. augusti tähtaeg näitab, kas Bukarest suudab lubada püsivat palgatõusu olukorras, kus riigil on juba EL-i suurim eelarvepuudujääk. EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu maksab raha välja alles siis, kui valitsus on täitnud kokkulepitud reformid ja investeeringud (European Commission, EUR-Lex). Rumeenia lubas ühtset palgaseadust. Komisjon küsib nüüd, kas praegune eelnõu mahub riigi eelarverajale.

4 miljardi leu suurune auk

Rumeenia väljaanded viitavad Euroopa Komisjoni ametlikule suhtlusele, kus tuuakse välja kolm probleemi eelnõuga (Gândul, Digi24). Neist suurim puudutab palgakulu kogukasvu. Algne ettevaatlik stsenaarium nägi ette umbes 8 mld RON-i lisakulu aastas, hilisemad variandid liiguvad 12 mld RON-i lähedal. Komisjon tahab, et see 4 mld RON-i vahe oleks enne seaduse vastuvõtmist kaetud (Mediafax, RFI Romania). Lisaks on Rumeenial kohtusüsteemi ees palgavõlg ning valitsus ei ole selgitanud, kuidas see tasutakse.

Ajutine peaminister Ilie Bolojan rõhutas, et Brüssel ei ole eelnõu tagasi lükanud, vaid „tõstatas küsimusi ja palus selgitusi” (Agerpres). Vahe on sisuline. Komisjon kontrollib, kas Rumeenia täidab lubatud reformi, mitte seda, kas iga palgakoefitsient on poliitiliselt sobiv.

Miks püsikulu muudab arvutust

Palgatõus erineb kiirtee ehitamisest. Kui avaliku sektori palgad tõusevad, kordub lisakulu igal aastal ja muutub uueks lähtepunktiks järgmistele eelarvetele. Seetõttu käsitleb komisjon 4 mld RON-i puudujääki pikaajalise eelarveprobleemina, mitte raamatupidamisvaidlusena ühe rea üle.

Rumeenial on vähe ruumi uut püsikulu kanda. Juulis avaldatud Eurostati andmetel ulatus valitsemissektori võlg 60,1%ni SKP-st (Agerpres, Actmedia). See käivitab Rumeenia sisereegli, mis keelab meetmed, mis suurendavad personali- või sotsiaalabikulusid. Eelarvepuudujääk langes 9,3%lt SKP-st 2024. aastal 7,9%ni 2025. aastal, kuid komisjoni prognoosi järgi on see 2027. aastal endiselt 5,8% (HotNews). Rumeenia on jätkuvalt EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, mis on ametlik protsess riikidele, kelle puudujääk rikub liidu eelarvereegleid. Menetlus on praegu peatatud ainult seepärast, et Brüssel hindas Bukaresti seniseid parandussamme piisavaks (European Commission).

Üks katteallikas oleks 10% ravikindlustusmakse pikendamine pensioni sellele osale, mis ületab 3000 RON-i. Praegu peaks makse kehtima 2027. aasta lõpuni (Mediafax). Ajutine Euroopa investeeringute minister Dragoș Pîslaru rõhutas, et see oleks Rumeenia enda eelarveotsus, mitte komisjoni maksukäsk (Digi24).

Kes maksab odavama seaduse eest

Kui Rumeenia võtab vastu range versiooni, võidavad eelkõige haiglad, kiirteelõigud ja koolid, mida rahastatakse lõppmaksetaotluse allesjäänud 2,58 mld € suurustest toetustest (Mediafax). Kokkuhoid sobib ka võlausaldajatele ja reitinguagentuuridele: komisjoni kirjavahetus sidus kompenseerivad meetmed otseselt reitinguagentuuride ootustega (Gândul).

Kulu langeb avaliku sektori töötajatele, kes ootasid suuremat palgatõusu, ning pensionäridele, kelle ravikindlustusmakse võib pikeneda. Pîslaru kinnitab, et praegune sissetulek ei vähene. Ent lisatasude piiramine ja madalam baasväärtus, mille rahandusministeerium palus vähendada 4100 RON-ilt 4000 RON-ile, tähendavad pärast inflatsiooni aastaid aeglasemat palgakasvu (DigiEconomic).

Surve ei ole teoreetiline. Rumeenia kolmanda maksetaotluse puhul lasi komisjon 458,7 mln € lõplikult aeguda, sest eripensionide ja riigiettevõtete juhtimise reforme ei lahendatud õigeks ajaks (Agerpres, Romania Insider). Bukarest saab toetuseraha kaitsta kolmel viisil: teha palgaseadus odavamaks, leida püsiv katteallikas või nihutada kulu pensionäridele ja avaliku sektori töötajatele aeglasema reaalse sissetulekukasvu kaudu. Koalitsioon ei ole veel otsustanud, millise tee ta valib.