Rumeenia EL-i raha ootab Brüsselit

Rumeenia ajutine EL-i fondide minister Dragoș Pîslaru ütleb, et riik saab kätte üle 90% oma EL-i taastekava toetustest (EVZ, Curs de Guvernare). See on prognoos, mitte laekunud raha. 1. septembri seisuga oli Rumeenia saanud umbes 13 mld € kavast, mille maht on 20,1 mld € ehk ligikaudu 64% (Gândul, Aktual24). 64 protsendilt 90 protsendini jõudmiseks peab Brüssel heaks kiitma veel mitu miljardit eurot. Seda otsust ei ole.

Raha tuleb taaste- ja vastupidavusrahastust, EL-i pandeemiajärgsest programmist, mis ei maksa riikidele plaanide ega lepingute eest, vaid lõpule viidud reformide ja investeeringute alusel (Euroopa Komisjon). Nagu kirjutasime pühapäeval, lõppes Rumeenia rakendusperiood 31. augustil ning ajutine peaminister Ilie Bolojan tunnistas, et tegemata reformid on riigile juba maksma läinud sadu miljoneid eurosid.

Kaks taotlust, raha veel mitte

Pîslaru 90,58% arv sõltub kahest veel lahtisest maksetaotlusest. Viies taotlus esitati 14. augustil ning selle brutomaht on 2,84 mld € (Agerpres, Mediafax). Pîslaru sõnul võib komisjoni esialgne otsus võtta umbes kaks kuud (RFI România). Kuues ehk viimane taotlus peaks tulema 30. septembriks (Profit.ro). Seda pole veel esitatud.

Taotluse esitamine ei tähenda makset. Raha liigub alles pärast kolme sammu: Euroopa Komisjon kontrollib, kas kokkulepitud reformietapid ja mõõdetavad eesmärgid on täidetud; EL-i rahandusametnikud vaatavad hinnangu läbi; Brüssel kinnitab makseotsuse (EUR-Lex). Rumeenia 90 protsendi väide arvestab raha, mille valitsus loodab sellest kontrollist läbi viia. Komisjon pole veel jah-sõna andnud.

Palgaseadus ja süsi

Osa kaotusest on Rumeeniale juba teada. Bolojan ütles, et riik jääb ilma 770 mln € suurusest summast, sest parlament ei võtnud vastu ühtset avaliku sektori palgaseadust, mida Brüssel oli reformina nõudnud. Ta süüdistas ummikseisus suurimat erakonda PSD-d (HotNews, Euronews). See 770 mln € on Bolojani siseriiklik hinnang. Ametlik mahaarvamine selgub komisjoni lõpphinnangust.

Teine risk on kivisüsi. Rumeenia oli lubanud sulgeda pruunsöel töötavad elektriplokid, sest see oli üks süsinikuheite vähendamise vahe-eesmärkidest. Parlament hääletas aga Turceni ja Craiova jaamade töös hoidmise poolt ning komisjon teatas, et hindab, kas vahe-eesmärki saab endiselt lugeda täidetuks (Romania Insider, Agerpres). Bolojan hindas selle riski umbes 100 mln € suuruseks (Economica). Söejuhtum on palgaseadusest keerulisem, sest see testib, kas Brüssel saab varem täidetuks loetud vahe-eesmärgi hilisema parlamendiotsuse tõttu uuesti lahti võtta.

Valitsused loevad plaane, Brüssel täitmist

Poliitiliste väidete ja kontrollitud raha vahe ei puuduta ainult Bukaresti. Itaalia valitsus teatas, et on saanud 153,2 mld € ja täitnud 366 vahe-eesmärki, kuid riigikontroll Corte dei conti leidis, et projektidest on rahalise mahu järgi lõpule viidud vaid 12,4% ning üle 75 mld € ulatuses töid on veel pooleli (Struttura di missione PNRR, LavoriPubblici.it). Ka EL-i tugevaima tulemusega Hispaania puhul pidas komisjon kuuendast maksest kinni 537 mln €, sest osa eesmärke oli täitmata (El País).

Valitsused arvestavad oodatavaid makseid enne, kui Brüssel on täitmise lõpuni kontrollinud. Rumeenia puhul on vahe suurem, sest poliitilised tõrked palgaseaduse ja söeenergia ümber on rahaliselt suuremad ning riigil on vähem ruumi kaotust katta. Fitch hoiab Rumeenia reitingut tasemel BBB- ja väljavaadet negatiivsena (Fitch). EL-i toetused, mis ära kukuvad, tuleb asendada Rumeenia riigi laenuga selle reitingu juures, mis teeb raha kallimaks. Kulu jõuab maksumaksjate, avalike teenuste ja eelarveni, mille puudujääk on juba EL-i suuremate seas.

Rumeenia risk ei ole enam selles, kas valitsus suudab EL-i raha välja kuulutada. Küsimus on, kui palju puudu jäävaid toetusi tuleb asendada kallima võlaga. Lõpliku summa määrab komisjoni hinnang viiendale ja kuuendale maksetaotlusele.