Rumeenia söeseadus ohustab EL-i makset

Rumeenia saadikutekoda hääletas 5. augustil häältega 180 : 9 riigi söejaamade sulgemise seaduse ümberkirjutamise poolt. Senise teksti järgi pidid söe- ja pruunsöejaamad sulguma kindlatel kuupäevadel. Uus versioon ütleb, et ükski jaam ei sulgu enne, kui asendusena mõeldud vähese süsinikuheitega tootmisvõimsus on valmis ehitatud, võrku ühendatud ja äriliselt töös (Agerpres, Europa FM).

Algne seadus oli reformi alus, mille Euroopa Komisjon oli juba heaks kiitnud ja mille eest Rumeeniale raha maksnud. Päev pärast hääletust hoiatas komisjon, et muudatus võib tähendada, et reformi „ei loeta enam täidetuks” (HotNews, Ziare).

Eelnõu on nüüd president Nicusor Dani laual. Ta võib selle välja kuulutada, saata parlamendile tagasi või küsida põhiseaduslikkuse kontrolli (Bursa). Tema otsusest sõltub, kas vaidlus jääb Rumeenia koalitsioonitüliks või muutub Euroopa Komisjoni jõustamisjuhtumiks.

Sulgemiskuupäev asendati tähtajatu lubadusega

Muudatust toetasid PSD, Rumeenia sotsiaaldemokraadid ja valitsuse suurim partei, ning rahvuslik AUR. Sisuliselt muudab see kindla söest väljumise ajakava avatud tingimuseks: jaam sulgub alles siis, kui asendusvõimsus on paigaldatud, võrku ühendatud ja äriliselt kasutuses (Agerpres).

Keskk paremtsentristlik koalitsioonipartner PNL ja Euroopa projektide minister Dragos Pislaru hoiatasid, et muudatus seab ohtu taasterahastu maksed (Stiripesurse).

Pislaru hinnangul on riskis ligikaudu 5 mld € tulevasi toetusi. Lisaks viitas ta umbes 600 mln € suurusele summale, mis on seotud juba välja makstud vahe-eesmärgiga (Digi24). Need on ministri arvud, mitte avaldatud komisjoni arvutus.

Komisjoni kinnitatud seisukoht on kitsam. Ta hindab, kas uus seadus pöörab tagasi vahe-eesmärgi 114, mille komisjon oli varasemas makses juba täidetuks lugenud, ning kas see takistab vahe-eesmärgi 119A täitmist. Viimane puudutab allesjäänud söevõimsuse sulgemist: Rumeenia peab lõppmakse saamiseks kasutusest kõrvaldama 710 MW (Agerpres, Libertatea).

Tähtajad teevad komisjoni töö ära

EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu, pandeemiajärgne fond, maksab liikmesriikidele kokkulepitud reformide täitmise eest. See ei too kaasa automaatset karistust. RRF-i määruse artikli 24 järgi käib protsess nii: Rumeenia esitab maksetaotluse, komisjon kontrollib vahe-eesmärkide täitmist ning võib puuduste korral peatada kogu makse või osa sellest. Rumeenial on üks kuu vastamiseks. Püsivad kärped tulevad alles siis, kui riik kuue kuu jooksul puudust ei paranda.

Bulgaaria hiljutine kogemus näitab tavapärast lahendust. Komisjon maksis Bulgaaria neljanda taotluse alusel välja ligi 900 mln €, kuid jättis täitmata vahe-eesmärkidega seotud raha kinni (Economic.bg, European Sting). Praktikas tähendab see pigem osalist peatamist kui kogu makse blokeerimist.

Rumeenia puhul surub kalender valikuruumi kokku. Kõik taasterahastu reformid peavad olema lõpetatud 31. augustiks 2026 ja lõplikud maksetaotlused esitatud 30. septembriks (Brussels Times). Kui seadus jõustub, ei saa Rumeenia näidata vahe-eesmärgi 119A täitmist. Aega erilahenduse kokkuleppimiseks sisuliselt ei jää.

Energiavarustuse argument, mille komisjon juba tagasi lükkas

Muudatuse taga olev varustuskindluse mure ei ole väljamõeldud. Kagu-Euroopa söejaamad annavad talvel soojust ja juhitavat elektritootmist, mida saab vajaduse korral kiiresti võrku suunata. Pislaru tunnistas ka ise, et valitsus oli öelnud Brüsselile: söejaamad peavad jääma talveks tööle, kuni uus tootmisvõimsus turule tuleb (Digi24).

Komisjon on selle kaitse vahe-eesmärgi kontekstis juba tagasi lükanud. Tema hinnangul on Rumeenia elektrivarustus stabiilne, turg toimib ja erakorralist olukorda, mis õigustaks juba heaks kiidetud reformi õigusliku aluse ümberkirjutamist, ei ole (Euronews Romania, Agerpres).

Söejaamade talveks töös hoidmine on valitsuse operatiivne otsus, mida saab teha seadust muutmata. Seaduse ümberkirjutamine muudab aga kokkulepet, mille alusel Rumeenia raha sai.

Kui Dan seaduse välja kuulutab, peab komisjon otsustama, kas peatada maksed, pidada läbi uus ajakava või leppida reformi pehmendamisega. Viimane looks pretsedendi: liikmesriik võiks taasteraha kätte saada ja hiljem selle aluseks olnud reformi lahjendada. Kui Dan saadab seaduse tagasi, peab parlament kaaluma söepiirkondade poliitilist survet miljarditesse eurodesse ulatuva EL-i rahastuse vastu. Sama varustuskindluse argument liigub ka Sofias ja Varssavis, mistõttu komisjoni vastus on signaal palju laiemalt kui Rumeeniale.