Rumeenia söehääletus ohustab 5 miljardit eurot

Rumeenia saadikutekoda kiitis 5. augustil häältega 180 : 9 heaks seadusemuudatuse, mis kohustab söeelektrijaamu töös hoidma seni, kuni nende asemele kavandatud vähese heitega tootmisvõimsus on valmis ja võrku ühendatud (Capital). Eelnõu jõuab president Nicușor Dani lauale Rumeeniale väga halval ajal. Tema otsusest sõltub, kas riik saab enne augusti lõplikku tähtaega kätte ligikaudu 5 miljardit eurot veel maksmata EL-i taasterahastu toetusi. Muudatus võib tühistada reformi, mille Brüssel on juba heaks kiitnud ja mille eest on osa raha välja makstud.

President saab seaduse veel peatada

Seadus ei ole veel jõus. Rumeenia põhiseaduse järgi on Danil 20 päeva, et seadus välja kuulutada, saata see parlamendile uuesti arutamiseks või pöörduda konstitutsioonikohtusse (CCR). 4. augustil andis ta mõista, et võib kasutada „kõiki põhiseaduslikke volitusi” seaduse peatamiseks (Romania Insider). Valitsus, keda esindas ajutine investeeringuminister Dragoș Pîslaru, palus tal seda ametlikult teha (Observator).

Kui Dan saadab seaduse tagasi, peab parlament seda uuesti arutama. Kui ta selle välja kuulutab, peab Euroopa Komisjon hindama, kas muudatus pöörab tagasi vahe-eesmärgi 114 ehk söest loobumise kohustuse, millega on seotud Rumeenia taasterahastu väljamaksed (Digi24). Seni on komisjon öelnud vaid, et „jälgib arenguid tähelepanelikult” (Stiripesurse).

Miks see ohustab miljardeid

Rumeenia taastekava ehk PNRR töötab teisiti kui vanemad EL-i rahastusprogrammid. Taaste- ja vastupidavusrahastus ei maksa valitsustele kuludokumentide alusel. Riigid peavad tõendama, et kokkulepitud reformid on tehtud ja investeerimiseesmärgid täidetud. Alles siis liigub raha (määrus (EL) 2021/241, EL-i nõukogu). Kui komisjon leiab, et juba täidetud reform on tagasi pööratud, saab ta järgmised väljamaksed peatada.

Ajakava ei jäta eksimuse parandamiseks peaaegu mingit ruumi. Kõik vahe-eesmärgid peavad olema täidetud 31. augustiks 2026 ning viimased maksetaotlused tuleb esitada 30. septembriks (komisjoni lõpetamisjuhis). Rumeenia on seni saanud umbes 12,97 miljardit eurot, ligikaudu 60% kogu eraldisest (Romania Insider). Pîslaru hinnangul on viiendas maksetaotluses umbes 2 miljardit eurot ja kuuendas ehk viimases taotluses 3 miljardit eurot toetusi (Digi24 Economic).

Võrguprobleem on päris, lahendus vale

Mure söejaamade sulgemise pärast ei ole välja mõeldud. Rumeenia lubas 2025. aasta lõpuks sulgeda 1045 MW söevõimsust ja 31. augustiks 2026 veel 710 MW (Agerpres). Muudatus sai parlamendis toetuse just seetõttu, et asendusvõimsus ei ole valmis. Doonau põud sundis hiljuti võtma erakorralisi meetmeid Cernavoda tuumajaama jahutuse tagamiseks ning näitas, kui väike on Rumeenia elektrisüsteemi varu (EUalive). Võimalus hoida osa söejaamu vajadusel käivitamisvalmis on varustuskindluse seisukohalt tegelik küsimus.

Muudatust vedanud PSD ja AUR esitasid seda energiajulgeoleku ja Rovinari ning Turceni sarnaste jaamade töökohtade kaitsena (Libertatea). Peaministri kohusetäitja Bolojan hoiatas aga, et vahe-eesmärgi ümberkirjutamine võib tuua üle 1 miljardi euro trahve ja blokeerida lõppmaksed, kuigi valitsus oli Brüsseliga juba paremad tingimused läbi rääkinud (ActMedia).

Poola näitab, kuidas sama probleemi saab lahendada teistmoodi. Poolal on EL-i kõige söesõltuvam elektrisüsteem: 2023. aastal toodeti söest umbes 61% elektrist (IEA). Varssavi hoidis söevarustuskindluse küsimuse aga võimsusturu sees. See tähendab süsteemi, kus riik maksab elektrijaamadele selle eest, et need oleksid vajadusel kättesaadavad, ning Brüssel kiitis skeemi riigiabi reeglite alusel heaks (Euroopa Komisjon). Poola ei avanud uuesti reforme, mille külge EL-i taasteraha oli juba seotud.

Kes maksab

Kui muudatus jääb jõusse ja komisjon käsitab seda reformi tagasipööramisena, ei piirdu kahju energiasektoriga. Taasterahastu toetustest rahastatakse Rumeenias haiglaid, koole, teid ja digiteenuseid. Kaotatud toetuste asendamine laenuga oleks kallis, sest Rumeenia riik maksab võlalt juba kõrget intressi ning eelarvesurve kasvab (To Brief). Söepiirkonnad, keda muudatus väidetavalt kaitseb, võivad kaotada kaks korda: vanad jaamad töötavad mõnda aega edasi, kuid piirkonnad jäävad ilma EL-i üleminekutoetusest, millega peaks ehitama järgmise majandusmudeli. Võitjate ring on kitsas: senised söeoperaatorid ja poliitikud, kes saavad valimiste eel näidata end piirkondlike töökohtade kaitsjana.

Rumeenia elektrivõrgu varustuskindluse probleem on päris. Parlament muutis lahendatava ajakavavaidluse eelarvekriisiks ajal, mil tähtajani on jäänud 26 päeva.