Rumeenia eelarvepuudujääk kahanes, augustis kasvas

Rumeenia valitsuse kulud ületasid 2026. aasta jaanuarist augustini tulusid 59,42 miljardi leu võrra. Puudujääk oli aastatagusega võrreldes 26,94 miljardi leu võrra väiksem, selgub rahandusministeeriumi andmetest, mida vahendas AGERPRES. Paranemine on selge, kuid aasta lõpu tulemus pole veel kindel: augustis oli puudujääk mullusest suurem ja intressikulu kasvab kiiresti. See toimub ajal, mil uus kabinet küsib parlamendilt valitsemiseks vajalikku toetust.

Kassapõhine eelarvepuudujääk näitab, kui palju raha maksti eelarvest välja rohkem, kui sinna laekus. SKP suhtes kahanes puudujääk 4,51%-lt 2,89%-le (Digi24). Suhtarv võib olukorda ilustada, sest SKP arvutatakse jooksevhindades ja inflatsioon kasvatab selle nimiväärtust. Leudes väljendatud summa kinnitab, et puudujääk kahanes ka rahas.

Maksutulu kasvas, palgakulu vähenes, investeeringud jäid alles

Puudujäägi vähenemisele aitasid kaasa suuremad tulud. Käibemaksulaekumine kasvas aastatagusega võrreldes 25,2% (Știrile ProTV). Avaldatud koondandmed ei näita, kui suur osa kasvust tuli kõrgematest maksumääradest, hinnatõusust, suuremast müügist või paremast maksukogumisest. Seetõttu ei selgu veel, kes lisakoormust kandis ega kas maksudest kõrvalehoidmise vähendamisest saadud tulu püsib.

Ka kulude poolel tuli kokkuhoid. Riigi palgakulu vähenes 4,26 miljardi leu võrra (Știrile ProTV). Koondsumma ei näita, kas selle taga oli töötajate arvu või palgamaksete vähenemine.

Puudujääki ei vähendatud ehitustööde külmutamisega. Investeeringuteks tehtud maksed kasvasid 71,95 miljardilt 97,05 miljardi leuni (Digi24). See raha läheb töövõtjatele ja tarnijatele ning muudab raskemaks väite, et kaheksa kuu paranemine tuli kulude edasilükkamisest.

Augustis puudujääk suurenes, intressikulu kasvab

Kaheksa kuu koondnäitaja varjab viimase kuu muutust. Juuli ja augusti rahandusministeeriumi aruannete kogunäitajate vahest selgub, et augusti puudujääk oli 11,34 miljardit leud, aasta varem aga 9,92 miljardit. Kuu tulemus oli seega 1,42 miljardi leu võrra halvem (AGERPRES, Digi24). Üks kehv kuu on hoiatus, kuid veel mitte suundumus. Ministeerium pole avaldanud andmete jaotust, mis augusti tulemust selgitaks.

Intressikulu on keerulisem probleem, sest eelarvemuudatusega seda vähendada ei saa. Kaheksa kuuga ulatusid intressimaksed 42,05 miljardi leuni, kasvades aastaga 26,7% (Știrile ProTV). Iga varasemate puudujääkide katteks võetud laen toob kaasa intressikulu. Aastatepikkused puudujäägid viisid riigivõla esimeses kvartalis ligikaudu 60,1%-ni SKPst (Eurostat). Väiksem puudujääk aeglustab võla kasvu, kuid ei vähenda juba tasumisele kuuluvaid intresse. Raha läheb võlakirjaomanikele ja selle katmiseks tuleb mujalt kokku hoida.

Neli kuud, üks eelarvepiir, kuid enamus puudub

Aasta eesmärk on hoida kassapõhine puudujääk 6,2% juures SKPst ehk ligikaudu 127–128 miljardi leu piires (Spotmedia, Bursa). Selle arvestuse järgi võib septembrist detsembrini puudujääk olla suurem kui esimese kaheksa kuu oma ja eesmärk siiski täituda. See puhver väheneb iga kuuga, mil puudujääk ületab mulluse taseme, nagu juhtus augustis.

Peaministrikandidaat Siegfried Mureșan hoiab 6,2% piiri, lubab uusi makse mitte kehtestada ning kavatseb eelarvet muuta 30 päeva jooksul pärast ametisse astumist (ZF). Kui intressikulu kasvab ja uued maksud on välistatud, tuleb eelarves ruumi leida kulusid piirates ja makse paremini kogudes. Muudatusega tuleb tegeleda ka avaliku sektori palgaseadusega, mis lõhestas eelmise koalitsiooni (To Brief). Kõigepealt vajab Mureșan siiski parlamendi enamuse toetust: tema toetajatel on ligikaudu 170 häält, vajalik on 233. Seetõttu on määrav sotsiaaldemokraatide seisukoht (Mediafax).

Praegused andmed näitavad, et Rumeenia kassapõhine puudujääk on kaheksa kuuga kahanenud nii leudes kui ka suhtarvuna. Kokkuhoid tuli maksulaekumiste kasvust ja väiksemast palgakulust, mitte investeeringute kärpimisest. Augusti põhjal ei saa veel otsustada, kas 6,2% eesmärk püsib; järgmised kuunäitajad annavad parema vastuse. Kui ka septembri puudujääk ületab mullust, peab eesmärki kaitsma valitsus, kellel pole veel eelarvemuudatuse vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust.