Rumeenia puudujääk kahanes, septembris kasvas

Rumeenia riigi kulud ületasid 2026. aasta jaanuarist septembrini tulusid 78,52 mld lei võrra. Aasta varem oli puudujääk samal ajal 102,47 mld lei, teatas rahandusministeerium (AGERPRES). Vähenemine kajastub ka leudes, mitte ainult suhtarvus. Septembris oli puudujääk aga suurem kui aasta varem, mistõttu pole üheksa kuu paranemine veel kindel trend.

Valitsused võrdlevad puudujääki sageli SKP-ga ehk aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusega. Suhtarv võib langeda ka siis, kui majandus kasvab, ehkki riik laenab sama palju kui varem. Rumeenia puhul vähenes puudujääk ka rahas mõõdetuna: 23,95 mld lei ehk 23,4% (Mediafax).

Mis puudujääki vähendas

Riik ei kulutanud vähem. Rahandusministeeriumi andmetel kasvasid tulud aastaga 11,8%, kulud aga 5,5% (Economica.net). Tulud kasvasid lihtsalt kuludest kiiremini.

Üks tuluallikas on käibemaks, mida sisaldab enamiku kaupade ja teenuste hind. Rahandusministeerium seostab käibemaksulaekumiste kasvu seadusega 141/2025 kehtestatud maksumäärade tõusuga (HotNews). Laekumisandmed näitavad, et riik sai rohkem tulusid, kuid mitte seda, kui palju maksid kõrgema hinna tarbijad ja kui palju kandsid väiksema kasumimarginaali kaudu kaupmehed.

Teine muutus puudutab kulusid. Avaliku sektori palgafond kahanes 122,14 mld leuni, mis on 4,54 mld vähem kui aasta varem. Ministeerium seostab langust palkade ja lisatasude piiramisega (Profit.ro). Riigitöötajatele maksti kokku vähem, kuid andmetest ei selgu, kas selle taga oli töötaja kohta väiksem palk või töötajate arvu vähenemine.

Tulude kasvu toetas ka Euroopa Liidu raha. Brüsselist saadud hüvitised ja toetused kasvasid 39,3%, 48,79 mld leuni. Ministeeriumi sõnul aitas sellele osaliselt kaasa ELi rahastatud taastekava kiirem kasutuselevõtt (Economica.net). Suur osa sellest rahast läheb konkreetsetele projektidele, millega kaasnevad ka kulud. Ministeeriumi teade ei näita, kui palju vähendas ELi raha puudujääki pärast nende kulude arvestamist.

Septembris läks suund vastupidiseks

Ainuüksi septembris oli puudujääk 19,10 mld lei, võrreldes 16,11 mld leuga 2025. aasta septembris. Need summad saab, kui lahutada üheksa kuu puudujäägist kaheksa kuu näitaja: tänavu 59,42 mld ja mullu 86,36 mld lei (AGERPRES, kaheksa kuud, AGERPRES, üheksa kuud). Esimese kaheksa kuuga jäi Rumeenia mullusele tempole selgelt alla, septembris aga ületas seda.

Üheksa kuu koondnäitajad septembri tulemust ei selgita. Jälgida tuleb intressikulu: valitsuse võla teenindamiseks maksti üheksa kuuga 50,63 mld lei, umbes 26,8% rohkem kui aasta varem (HotNews). Väiksem puudujääk vähendab uue laenamise vajadust, kuid ei kahanda juba väljastatud võlakirjadelt tasutavat intressi. Üheksa kuu näitajast ei selgu, kas intressikulu suurendas just septembri puudujääki. Üks nõrk kuu annab põhjust ettevaatuseks, kuid ei tõesta veel, et suund on pöördunud.

Brüssel hindab teise arvestuse järgi

Rumeenia avaldatud näitajad põhinevad kassapõhisel arvestusel: raha kajastatakse siis, kui see tegelikult liigub. ELi reeglid lähtuvad tekkepõhisest arvestusest, kus kulu läheb kirja kohustuse tekkimisel, ning hõlmavad kogu valitsussektorit (Eurostat). Selle arvestuse järgi oli Rumeenia 2025. aasta puudujääk 7,9% SKP-st. Riik on endiselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, mis puudutab kokkulepitud piiri ületanud puudujäägiga riike. Puudujääk tuleb korda saada 2030. aastaks (EKP).

Sama näitajat jälgivad laenuandjad. S&P jättis 2. oktoobril Rumeenia reitinguks BBB−, mis on madalaim investeerimisjärgu reiting. Paljud suured fondid ostavad ainult selle või kõrgema reitinguga riikide võlakirju. S&P jättis väljavaate negatiivseks, mis tähendab, et reitingut võidakse langetada. Agentuur prognoosis 2026. aasta tekkepõhiseks puudujäägiks 6,25% SKP-st (S&P); kirjutasime otsusest ka toona (To Brief).

Andmed näitavad, et Rumeenia kassapõhine puudujääk kahanes leudes, ehkki kogukulud kasvasid: maksutulud suurenesid ja palgafond vähenes, nii et tulud kasvasid kuludest kiiremini. Septembri suurem puudujääk näitab, et paranemine pole veel püsivaks osutunud. Näitaja, mille järgi Rumeeniat hindavad Brüssel ja S&P, viitab endiselt suurele puudujäägile.