Rumeenia F-16 avas NATO käsuvaidluse

19. mail tulistas Rumeenia „Carpathian Vipersi” üksuse F-16 õhk-õhk-tüüpi raketi drooni pihta, mis liikus Eesti õhuruumis. See oli NATO Balti õhuturbemissiooni enam kui 20-aastases ajaloos esimene kord, kui sihtmärk alla lasti (Digi24). Ukrainas toodetud droon, mille kursi võis kõrvale viia Venemaa elektrooniline segamine, purunes Võrtsjärve kohal. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et sellistes olukordades „riskid alati jäävad” (ERR). Piloot sai kolm päeva hiljem teenetemärgi.

Järgmisel päeval käivitas tuvastamata objekt Vilniuses õhuhäiresireenid, peatas lennud ja viis Leedu presidendi varjendisse. Objekti ei tuvastatud ega leitud hiljem üles (LRT). Mõni tund hiljem ütles Venemaa ÜRO suursaadik Vassili Nebenzja julgeolekunõukogus, et „NATO ei päästa” Balti riike, ning nimetas konkreetseid Läti sõjaväebaase võimalike sihtmärkidena (fakti.bg). Kahe ööpäeva sisse mahtus kaks õhuintsidenti ja kaks ähvardust, kuid NATO-l puudub nende käsitlemiseks ühine siduv kord.

Viis riiki, viis eri lahendust

NATO idatiival on droonide õhuruumi tungimine toonud kaasa riigiti erinevad ja sageli ajutised vastused. Rumeenia on jaanuarist alates registreerinud 14 loata droonisisenemist oma õhuruumi, kuid radaritel on raskusi alla 50 meetri kõrgusel lendavate objektide jälgimisega (Hotnews). Leedu tõstis häirevalmidust, ent oli kasutanud tsiviilkaitse 25 mln € eelarvest vaid 2,48 mln €; Vilniuse lennujaama varjendid olid lukus (Lrytas).

Eesti läks avalikus hinnangus kõige kaugemale. Välisminister Margus Tsahkna ütles 22. mail Helsingborgis NATO kolleegidele, et Venemaa „suunab neid droone NATO territooriumile” (Ukrainska Pravda). Uut avalikku tõendusmaterjali ta ei esitanud. NATO peasekretär Mark Rutte ütles Leedu ringhäälingule LRT samal teemal vastates, et tal ei ole sellist väidet toetavat infot. Vahe rinderiikide väidete ja NATO juhtkonna kinnitatud hinnangu vahel näitab, kui killustunud liitlaste vastus endiselt on.

Poola lükkas tagasi Saksamaa veetava Euroopa õhukilbi algatuse ja ehitab oma droonitõrjesüsteemi SAN: 18 patareid, üle 700 sõiduki, esimesed tarned tänavu, osaliselt EL-i kaitsetööstuse laenuprogrammi SAFE toel (Bankier). Prantsusmaa saatis Leetu Rafale’i hävitajad, kuid jäi Balti riikide nõudmiste suhtes ettevaatlikuks ning edendab NATO transformatsiooniväejuhatuses admiral Vandier’ kaudu oma „droniseerimise” doktriini (Le Monde).

Otsustusõiguse lünk enne Ankarat

21. mail nõudsid kolme Balti riigi presidendid, et NATO muudaks Balti õhuturbemissiooni täisväärtuslikuks õhukaitsemissiooniks (Aerotime). Praegune Air Policing tähendab rahuaegset õhuruumi valvet, kus tule avamiseks on vaja poliitilist heakskiitu riigi pealinnast. Air Defense Mission annaks pilootidele võimaluse oht eelnevalt kinnitatud reeglite järgi neutraliseerida.

Erinevus on praktiline: kes tohib päästikule vajutada. Kui Rumeenia F-16 drooni ründas, liikus otsustusõigus enne lasku NATO-lt Rumeenia riiklikule juhtimisahelale. Õhukaitsemissioon annaks selle õiguse ette NATO komandöridele.

Rutte nimetas üleminekut „loogiliseks järgmiseks sammuks” 13. mail Bukarestis üheksa idatiiva riigi tippkohtumisel (NATO). Põhja-Atlandi nõukogu, NATO otsustusorgan, kus peavad nõustuma kõik 32 liitlast, ei ole siduvat otsust teinud. NATO doktriinitöörühm kogunes mai keskel Helsingis, kuid avalikku tulemust ei teatanud (Soome kaitsevägi). Samal ajal pannakse kokku 18 droonitõrjesüsteemist koosnevat eelvalitud nimekirja (Defense News). Kumbki samm ei vasta põhiküsimusele: kes võib tulistada ja millal.

Survet lisab Ankara tippkohtumine 7.–8. juulil. Moskva käitumine viitab, et tähtaega teatakse. Nebenzja väide, et Venemaa luure teab „Läti otsustuskeskuste koordinaate” (The News), läks tavapärasest heidutuskõnest üle sihtmärkide nimetamisele. Samal ajal alustas Vladimir Putin suuri tuumaõppusi.

Pole lõpuni selge, kas Venemaa suunab Ukraina droone teadlikult NATO õhuruumi või kasutab ära segadust, mille need seal tekitavad. Tulemus on siiski sama: iga lahendamata õhuintsident suurendab vahet NATO kollektiivkaitse lubaduse ja tegeliku tegutsemiskorra vahel. Alliansil on Ankara kohtumiseni kuus nädalat. Vilniuse kohal nähtud objekt, mida Leedu kriisikeskus kirjeldas kui võimalikku „süsteemide petmiseks mõeldud drooni”, jäigi leidmata.