Rumeenia F-16-d ei tulistanud drooni

Väike droon viibis 24. septembril umbes neli minutit Rumeenia õhuruumis, enne kui kukkus alla Suceava maakonnas Solca lähedal (Rumeenia kaitseministeeriumi teade). Rumeenia radar oli jälginud drooni Ukraina kohal ning Borceast tõusid õhku F-16 hävitajad, et seda saata (AGERPRES). Piloodid ei tulistanud. Ajutise kaitseministri Radu Miruță sõnul oli droonil lõhkelaeng. Seetõttu on kõigi NATO idapiiri riikide jaoks oluline teada, kas pilootidel üldse tekkis ohutu tulistamisvõimalus (Adevărul).

Kaks häiret, üks piiriületus

Öö jooksul anti kaks eraldi häiret, kuid droon sisenes Rumeenia õhuruumi alles teise ajal. Esimene häire tuli kell 04:41, kui ametivõimud saatsid telefoni teel teavituse droonidest Tulcea maakonnas Chilia Vechest põhja pool. Kaitseministeerium teatas hiljem, et selle juhtumi ajal ei sisenenud Rumeenia õhuruumi ühtegi drooni (AGERPRES). Sellele häirele reageerisid NATO patrullis olnud Hispaania F-18 hävitajad, mistõttu nad hilisemas jälitamises ei osalenud (RTVE).

Teine droon lähenes Ukrainast Botoșani maakonna põhjaosale. Radar jälgis selle piiriületust ning Botoșani ja Suceava elanikud said teavituse kell 06:26 (AGERPRES). Droon kukkus alla Solca lähedal. Keegi viga ei saanud, kahju ega tulekahju ei tekkinud (Rumeenia kaitseministeeriumi teade).

Miruță ütles telekanalile Antena 3, et droon oli Vene mudel. Tema sõnul eraldus lõhkelaeng veidi enne kokkupõrget ja plahvatas õhus umbes 30 meetri kaugusel kukkumiskohast (Adevărul). Laboratoorsete analüüside tulemusi pole avaldatud, seega on lõhkelaengu olemasolu ministri esialgne teave.

Miks piloodid ei tulistanud

Miruță nimetas alla tulistamiseks kahte tingimust: lask ei tohi ohustada inimesi maapinnal ning rakett ei tohi väljuda Rumeenia õhuruumist (Adevărul). See on kaalukas põhjendus ettevaatlikkuseks. Küla kohale kukkuv lõhkeainet kandev droon on ohtlik, nagu ka sihtmärgist mööda lendav rakett. Lühike piiriületus jättis pilootidele vähe ruumi leida tulistamisjoon, mis vastaks mõlemale tingimusele.

Otsuse langetamise eest vastutab Bukarest. NATO õhuturve ehk alliansi valmisolekus hävitajate süsteem jagab radaripilti ja aitab tegevust koordineerida. Oma territooriumi kohal tulistamise üle otsustab aga Rumeenia ise (NATO). Rumeenia on varem seda võimalust kasutanud: juulis hävitasid riigi hävitajad drooni Padina lähedal tühja maa kohal (Romania Insider). See näitab, et Rumeenia saab drooni alla tulistada, kuid ei tõenda, et Solca lähedal oleks lask olnud ohutu.

Ministeerium pole ajajoont avaldanud

Radarihoiatus, hävitajate õhkutõus ja ohutu tulistamisvõimaluse tekkimine on eri asjad. Ministeerium on kinnitanud neist ainult esimese. Ta pole öelnud, millal F-16-d õhku tõusid ega kus need drooni piiriületuse ajal asusid (Rumeenia kaitseministeeriumi teade). Samuti pole avaldatud, kes oleks saanud anda pilootidele tulistamiskäsu.

Poola on püüdnud üht viivituse põhjust vähendada. 17. septembril ütles kaitseministri asetäitja Cezary Tomczyk, et komandör andis tingimusliku käsu droon alla tulistada juba ette, nii et piloodid ei pidanud drooni piirile jõudes enam luba küsima (RMF24). Eelnev käsk vähendab loa küsimisele kuluvat aega. See ei anna pilootidele asustatud ala kohal ohutut tulistamisjoont, kui drooni lennutrajektoor sellist võimalust ei paku.

Praegu avaldatud info põhjal ei saa öelda, kas Rumeenia pilootidel oli ohutu tulistamisvõimalus, millest nad loobusid, või sellist võimalust ei tekkinudki. Ministri nimetatud ohutustingimused selgitavad, miks võidi tulistamisest hoiduda, kuid vastuse saab anda vaid ministeeriumi ajajoon. Miruță juhitav ministeerium peab avaldama kolm asja: millal droon piiri ületas, millal see alla kukkus ja kus F-16-d nende nelja minuti jooksul asusid (Rumeenia kaitseministeeriumi teade).