Rumeenia droonihäired paljastasid NATO lünga

13. augustil kell 01:27 tuvastas Rumeenia sõjaväeradar viis õhusihtmärki Ukraina Doonau sadama Izmaili lähedal, kui Venemaa ründas Odessa oblastit. Izmail asub Rumeenia vastaskaldal. Mõne minutiga saatis Rumeenia RO-ALERT ehk riiklik mobiilne häiresüsteem hoiatuse Tulcea maakonna põhjaossa ning õhku tõusid kaks F-16 hävitajat (Agerpres). Üks sihtmärk viibis teadete järgi umbes kümme minutit Rumeenia õhuruumis Pardina lähedal, enne kui pöördus tagasi Ukraina suunas (Mediafax). See oli esimene kolmest häirest, millega Rumeenia pidi samal päeval tegelema.

Hispaania hävitajad, kolm minutit

Pärastlõunane häire tõi reageerimisse teise NATO riigi. Kell 15:17 tuvastas Rumeenia radar uue sihtmärgi. Kell 15:20 startisid Mihail Kogălniceanu lennubaasist kaks Hispaania F-18 hävitajat NATO tugevdatud õhuturbemissiooni raames. See missioon tähendab liitlaste hävitajapatrulle haavatavamas idatiiva õhuruumis (Infobae/EFE, La Vanguardia). Objekt sisenes teadete järgi Rumeenia õhuruumi umbes 3,5 kilomeetrit Chilia Vechest kagus. Häire lõppes kell 16:28 (European Pravda).

Hispaania kohalolek ei olnud erakorraline improvisatsioon. Augusti alguses saabus Rumeeniasse neljaks kuuks seitse F-18 hävitajat ja umbes 200 sõjaväelast. Hispaania ühendstaap kirjeldas ülesannet kui ebatavalise õhutegevuse jälgimist, tuvastamist ja vajadusel tõkestamist; äärmisel juhul ka neutraliseerimist (EMAD, El Español). Kolmeminutiline stardiaeg näitab, et valmisolekusüsteem toimib. Avalikust infost ei selgu aga, mis juhtus pärast starti: Hispaania ega NATO ei kinnitanud, et hävitajad oleksid sihtmärgi kinni püüdnud, tuvastanud või selle vastu jõudu kasutanud.

Killud rannal, pimealad radaril

Samal päeval evakueerisid võimud Musta mere rannikul Costinești ranna, kui veepiiri lähedalt leiti kahtlane objekt. Sõjaväe demineerijad tuvastasid selle droonifragmendina, mis ei kujutanud plahvatusohtu (HotNews, AGERPRES). Kaugemal merel hävitasid Rumeenia sõjaväesukeldujad kaks drooni riigi majandusvööndis Neptun Deepi lähedal. Majandusvöönd on mereala, kus rannikuriigil on õigused ressurssidele ja taristule; Neptun Deep on Rumeenia suurim Musta mere gaasiprojekt. Enne droonide Venemaaga seostamist kontrollis Rumeenia infot Ukrainalt, kes kinnitas, et need ei olnud Ukraina droonid (STVR, 15min).

Bulgaaria juhtum näitab, miks kiired hävitajad üksi probleemi ei lahenda. 8. augustil lendas droon Rumeeniast Bulgaaria õhuruumi, ilma et Rumeenia, Bulgaaria või NATO lõunapoolne õhuoperatsioonide keskus oleks seda radaril märganud. Droon plahvatas Kardami küla lähedal, umbes 200 meetri kaugusel Trans-Balkani gaasijuhtme kompressorjaamast (Nova, Euronews България). Taristu kahjustada ei saanud. Bulgaaria esialgse hinnangu järgi oli objekt tõenäoliselt Ukraina peibutusdroon, mitte Vene relv. Õppetund on siiski sama: väikesed, aeglased ja madalal lendavad objektid pääsevad tavaradari alt läbi.

Mida kiire start ei paranda

Nagu To Brief kirjutas pärast seda, kui NATO Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa õhuruumirikkumised Poolas ja Rumeenias (To Brief), on alliansi sõnastus karmistunud. Samas ei ole NATO liikunud hukkamõistust edasi artikli 4 konsultatsioonini, kus liitlane saab ametlikult tõstatada julgeolekumure, ega artiklini 5, mis käivitab kollektiivkaitse mehhanismi (NATO). Leedu kaitseminister Robertas Kaunas kirjeldas idatiiva praktilist lünka nii: radarid, akustilised andurid ja piirikaamerad on olemas, kuid puudub ühendatud süsteem, mis seoks tuvastamise reageerimisega (15min). Poola lubas pärast oma hiljutist õhuruumirikkumist kiirendada tsiviilelanikele saadetavaid SMS-hoiatusi (Gazeta.pl).

Rumeenia 13. augusti häired näitasid, et NATO õhuturbemissioon suudab ohte märgata ja hävitajad kiiresti õhku saata. Need ei näidanud, et allianss suudab väikseid droone järjepidevalt tuvastada, jälgida ja päritolu kindlaks teha enne, kui killud jõuavad randa või objekt läbib kahe riigi õhuruumi märkamatult. Selle lünga sulgemiseks on vaja NATO tasemel ühendatud sensorivõrku, mitte ainult seda, et liikmesriigid ostavad eraldi kaameraid ja akustilisi andureid. Salastatud operatsioonide info võib avalikust pildist ees olla, kuid poliitiline nõrkus on juba nähtav.