Rumeenia palgakulu ohustab €770 miljonit

Brüssel ei määra Rumeenia palku. Euroopa Komisjon ei kinnita õpetajate, arstide ega ametnike palgaastmeid. Küll aga otsustab komisjon, kas Rumeenia saab taasterahastust kätte ligikaudu 770 mln € toetust. Selle raha avamiseks koostatud palgaseaduse eelnõu ei ole komisjoni eelarvekontrolli läbinud. Küsimus on lihtne: kas Bukarest suudab seaduse eest maksta ilma eelarvepuudujääki suurendamata?

Peaminister Ilie Bolojan kinnitas 19. augustil, et komisjon saatis eelnõu tagasi „tähelepanekute” ja „selgitustaotlustega” (Agerpres). Rumeenia meedias kirjutati karmimalt, et Brüssel „lükkas” teksti tagasi, kuid avalikku komisjoni dokumenti selle sõnastuse kinnituseks ei ole (Euronews Romania). Vahe on oluline: tegemist on tähtajale eelneva läbirääkimise, mitte lõpliku otsusega.

Rumeenia tekitas survepunkti ise

Komisjoni mõju tuleb ühest kohast. Rumeenia pani avaliku sektori palgareformi ise oma riiklikku taaste- ja vastupidavuskavasse. Taaste- ja vastupidavusrahastu on EL-i pandeemiajärgne fond, kus raha makstakse välja reformilubaduste täitmise, mitte lihtsalt kuludokumentide alusel. EL-i nõukogu kiitis Rumeenia kava heaks. Nüüd kontrollib komisjon, kas Bukarest on enne raha vabastamist lubatu täitnud (EUR-Lex, European Commission). Euroopa Kontrollikoda kirjeldab seda süsteemi verstapostide, mitte arvete põhise maksemudelina (ECA).

Eelarvevaidlus on otsekohene. Rumeenia rahandusministeerium eelistab väidetavalt varianti, mis lisab 2027. aasta palgakuludesse umbes 8 mld leud (Știrile ProTV). Poliitilised läbirääkimised on viinud numbri 12 või 16 mld leu poole, ilma samaväärsete kärbeteta (RFI Romania). Brüssel tahab teada, kas suurem kulu on kaetav. Kuna Rumeenia riigivõlg on üle 60% SKP-st, hoiatas rahandusminister Alexandru Nazare, et „eelarvedistsipliin on kohustus, mitte valik” (Bursa).

Miks seadust on poliitiliselt raske lõpetada

Reform peab asendama killustunud palgasüsteemi. Ajutine tööminister Dragoș Pîslaru ütles, et uus seadus kaotaks 151 olemasolevast lisatasust 87 ja seaks tulemuspalgale ülempiiri (Agerpres). Tervishoiutöötajate ametiühingud ei ole kokkulepet andnud. Haridustöötajad kardavad sissetulekute külmutamist. President Nicușor Dani nõunik ütles, et Dan ei allkirjasta seadust, mis vähendab tervishoiu ja hariduse palku (Digi24).

Bukarestil on enne 31. augustit vaja kolme asja: koalitsioonikokkulepet kogukulu üle, parlamendi erakorralist istungjärku seaduse vastuvõtmiseks ja eelarvesimulatsioone, mida komisjon peab piisavaks tõendiks. PNL, parlamendi töökalendrit kontrolliv väiksem koalitsioonierakond, toetab erakorralise istungi varianti (Mediafax). PSD juht Sorin Grindeanu, kelle erakonnal on koalitsioonis enamus kohti, ütleb aga, et partei ei ole saanud ei eelnõu ega selle simulatsioone. Ilma PSD-ta seadus läbi ei lähe.

Pretsedent, mis ulatub Bukarestist kaugemale

Palgaseadusega on seotud ligikaudu 770 mln € suuremast, 2,84 mld € suurusest viiendast maksetaotlusest, mille Rumeenia esitas 15. augustil (Radio Romania, Romania Insider). Lisaks on kuus lõpetamata seadusandlikku meedet seotud kokku umbes 4,5 mld € taasterahastuga (Brussels Times). Kõik verstapostid tuleb täita 31. augustiks; lõplikud väljamaksed lõpevad detsembris (Commission guidance).

Hispaania kuues taasterahastu makse näitas, et komisjon saab kinnitada suurema osa taotlusest ja jätta tõendamata osa kinni (RTVE, La Moncloa). Sama mudel on tõenäoline, kui Rumeenia täidab enamiku verstapostidest, kuid jääb palgaseadusega hätta. Kui komisjon maksab ka nõrga tõendusmaterjali põhjal, saavad teised pealinnad signaali, et taasterahastu lõpptähtaeg on läbiräägitav. Komisjon peab nüüd otsustama, kas Rumeenia tõendid on piisavad. Bukarestil on üksteist päeva, et muuta see otsus komisjonile keerulisemaks.