Rumeenia palgatähtaeg ohustab €770m

Rumeenial tuleb 31. augustiks jõustada avaliku sektori ühtne palgareform, mille ta lubas Brüsselile EL-i taasterahastu maksete eest. Tähtaja ületamisel võib peatuda ligikaudu 770 mln € väljamakse (RRI, Romania Insider). Kui seadus osutub eelarvele liiga kulukaks, satub surve alla Rumeenia krediidireiting. Riik on praegu tasemel BBB- negatiivse väljavaatega ehk investeerimisjärgu alumisel piiril; langetus tähendaks kallimat laenamist iga järgmise võlakirjaemissiooni puhul (SeeNews). Poliitilist kokkulepet veel ei ole.

Baasväärtus liigub allapoole

Viimane eelnõu, mis saadeti parteijuhtidele 20. augustil, määrab palgavõrgu baasväärtuseks 4000 leud. See on kogu süsteemi ankur: iga avaliku sektori töötaja põhipalk saadakse ametikohale määratud koefitsiendi korrutamisel baasväärtusega. Mida kõrgem baasväärtus, seda suurem palk kogu süsteemis.

See arv on järjest langenud. Varasemates versioonides oli see 4320 leud, juulis 4100 leud ja nüüd 4000 leud (Adevărul, Gândul). Eelnõu piirab enamiku lisatasusid 20 %-ga põhipalkade fondist (Spotmedia).

Iga kärbe teeb eelnõu Brüsselile eelarvevaates vastuvõetavamaks ja töötajatele raskemini talutavaks. Reformi eesmärk on vähendada avaliku sektori palgaerinevusi. Pensioniametite ametiühingute hinnangul säilitab eelnõu aga ühe teravama lõhe: keskse pensioniameti vanemnõunik teeniks 11 200 leud, samal ajal kui territoriaalses ametis võrreldavat tööd tegev töötaja saaks 8600 leud (Agerpres). Kohtukantselei töötajad teatasid, et sulgevad kohtute ja prokuratuuride uksed 1. septembrist, kui eelnõu praegusel kujul jääb (Digi24). See oleks üks päev pärast EL-i tähtaja möödumist.

Brüssel ei määra palku, vaid küsib, kes arve maksab

Euroopa Komisjon ei ole eelnõu ametlikult tagasi lükanud. Peaminister Ilie Bolojani sõnul saatis Brüssel „küsimusi ja täpsustustaotlusi”; tööminister Dragoș Pîslaru ütles, et tekst on endiselt tööversioon ning ametlikult ei ole midagi tagasi lükata (Agerpres, Realitatea). Küsimus on eelarves. Romania Insideri andmetel kasvas palgakulu hinnanguliselt umbes 8 mld leult ligi 12 mld leuni ning komisjon tahab teada, kuidas Rumeenia vahe katab.

Palgakulu kasv ei ole ühekordne investeering. See kandub igasse järgmisse eelarvesse ning Rumeenia võime seda kanda väheneb. Avalik võlg ulatus 2026. aasta esimese kvartali lõpus 60,1 %-ni SKP-st (Eurostat). Sellega ületas riik siseriikliku seadusliku piiri: üle 60 % võlataseme korral ei tohi valitsus suurendada kogu palgafondi ega sotsiaalkulusid, kui ta ei kärbi mujalt või ei leia uut tulu (Bursa). Rahandusministeerium prognoosib, et võlg kasvab tänavu 61,8 %-ni ja 2028. aastaks 63,9 %-ni (Economica).

Kes maksab

Töötajatele, kelle praegune palk ületab uue palgavõrgu taseme, lubatakse, et nominaalpalk ei lange. Tegelikult võib see tähendada aastatepikkust külmutamist, kuni palgavõrk järele jõuab (G4Media). Kui hinnad samal ajal tõusevad, on külmutatud palk reaalne palgakärbe. Ühed vähestest võitjatest võivad olla üldhariduskoolide õpetajad, kelle koefitsiendid viimases eelnõus tõusid (Digi24).

31. augusti tähtaja ületamine ei tähenda, et 770 mln € kaob kohe. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 24 järgi võib komisjon makse peatada ja taastada selle siis, kui Rumeenia puuduse kõrvaldab. Ajastus teeb riski suuremaks. Taasterahastu tööiga hakkab lõppema ning see, mis olnuks 2024. aastal hallatav parandus, on 2026. aasta lõpus keerulisem: seadus tuleb vastu võtta, täitmist tõendada ja Brüsselil kontrollida enne rahastu sulgumist (Curs de Guvernare).

Rumeenia lubas jõukohast palgareformi ja tal on selleks üheksa päeva. Iga kompromiss nihutab kulu kellelegi. Töötajad maksavad madalamate ootuste või külmutatud reaalpalgaga. Riik maksab püsiva lisakuluga, mille katmiseks on vähe ruumi. Brüssel aktsepteerib lahenduse ainult siis, kui eelarvetõestus peab.