Rumeenia palgalepe põrkab võlapiiriga

Rumeenial on kuni 31. augustini aega võtta vastu avaliku sektori palgaseadus, millest sõltub 770 mln € EL-i taasterahastu raha (Digi24, Romania Insider). Euroopa Komisjon küsis varasema eelnõu kohta täpsustusi, kuid ei lükanud seda tagasi (Agerpres). Suurem takistus on Rumeenias endas.

Rahandusminister Alexandru Nazare teatas 19. augustil, et riigivõlg jõudis esimeses kvartalis 60,1%ni SKP-st (Eurostat). See ei ole pelgalt statistiline piir. Rumeenia fiskaal-eelarvelise vastutuse seadus ei luba valitsusel pärast 60% võlataseme ületamist heaks kiita meetmeid, mis kasvatavad palga- või sotsiaalkulusid (Agerpres). Valitsus püüab seega koostada palgatõusu, mille allkirjastamine võib olla riigi enda seaduse järgi keelatud.

Odavam eelnõu võib ikka liiga kalliks jääda

20. augustil parteijuhtidele saadetud versioon langetab arvestusliku baassumma 4000 leile. Juulikuises eelnõus oli see 4100 leid (Adevărul, ZF). Baassumma on number, mis korrutatakse ametikoha koefitsiendiga ning millest tekib palk. Selle vähendamine kärbib kogu palgaskaala maksumust, ilma et iga ametirühma peaks eraldi ümber kirjutama.

Eelnõu seab lisatasudele, hüvitistele ja preemiatele ülempiiriks 20% iga eelarveasutuse kogumahust (Știrile ProTV). Praeguses süsteemis võivad lisad tõsta töötaja kättesaadava tasu ametlikust palgast märksa kõrgemale. Kui mõnes asutuses on palgasüsteem aastaid toetunud lisatasudele, võib tegelik sissetulek väheneda ka siis, kui põhipalk tõuseb. Kaotajad ei ole tingimata madalapalgalised, vaid need ametkonnad, kus lisatasud on kogupalka vaikselt paisutanud.

Tööminister Dragoș Pîslaru sõnul ei lange kellegi sissetulek ning üle kahe kolmandiku avaliku sektori töötajatest saab palgatõusu (G4Media). Palgatõus ei ole aga ühekordne kulu. See kordub igal aastal. Nazare hoiatas, et iga summa, mis ületab kokku lepitud ligikaudu 8 mld lei suurust aastast piiri, muutub püsivaks eelarvekohustuseks (Digi24).

Poliitilistele allikatele viitavad meediaväljaanded kirjutavad, et Brüsseliga arutatud 2027. aasta stsenaariumid jäävad 12–16 mld lei vahele (RFI România, Adevărul). Kui kulu jõuab sellesse vahemikku, ületab seadus kokkulepitud piiri ning puudujääk kandub igasse järgmisse eelarvesse. Taristule, tervishoiule ja avalikele investeeringutele jääb siis vähem ruumi.

Kõrged intressid teevad arve kallimaks

Rumeenia on EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, mis on korrigeeriv raamistik riikidele, kelle kulutused ületavad lubatud piire. See piirab riigikulude kasvu tempot (European Commission). Turgudel maksab Rumeenia juba praegu piirkonna üht kõrgemat laenuhinda: 10-aastaste võlakirjade tootlus on turuandmete järgi umbes 6,7–7,4%. Fitch vaatab riigi BBB- reitingut üle negatiivse väljavaatega (SeeNews). Kui püsivaid palgatõuse rahastatakse sellise intressiga, kuhjub kulu kiiresti: laenamine on kallis ja palgakohustus ei kao.

Kümme päeva, vastutajat pole

Pîslaru kavatseb saata seaduse parlamendi erakorralisele istungjärgule 25.–26. augusti paiku, et see saaks allkirja enne kuu lõppu. Ükski partei ei ole teksti ametlikult heaks kiitnud. Pîslaru ütles, et „lõplik vastutus lasub nüüd parteidel ja parlamendil” (News.ro).

770 mln € on osa suuremast 2,84 mld € maksetaotlusest, mille Rumeenia on juba esitanud EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. See pandeemiajärgne fond seob toetused reformide elluviimisega (Radio Romania). Tähtaja ületamine ei tähenda, et raha kaob üleöö. Komisjon võib tõendamata osa kinni pidada ja anda aega puuduste kõrvaldamiseks, nagu juhtus Hispaania hiljutise kuuenda taastemaksega (EUR-Lex, RTVE).

Seadus peab korraga läbima kolm kontrolli. See peab olema piisavalt odav, et Brüssel ja võlausaldajad usuksid Rumeenia maksevõimesse; piisavalt vastuvõetav koalitsiooniparteidele, kes pole seda veel heaks kiitnud; ning vastu võetud enne, kui riigi enda võlareeglid tee sulgevad. Raha ei ole veel kadunud. Selle hoidmiseks peab valitsus esitama palgakulu, millele ta tohib seaduslikult alla kirjutada.