Tomac jahib €15 billion nimel hääli

Eugen Tomacil pole parlamendis ühtegi kohta. Tal pole koalitsiooni. Tal on 10 päeva, et saada usaldushääletusel enamus olukorras, kus peaaegu kõik suuremad jõud on vastu. Taustal jookseb kolm kella: 15 mld € EL-i taasteraha, mille tähtaeg saabub 31. augustil, 16,68 mld € kaitsenlaenude ratifitseerimine ning krediidireiting, mis on vaid ühe astme võrra rämpsvõlakirja tasemest kõrgemal. Fitch vaatab Rumeenia reitingu üle 31. juulil.

President Nicușor Dan nimetas Tomaci peaministrikandidaadiks 4. juunil, kuu aega pärast seda, kui parlament kukutas peaminister Ilie Bolojani valitsuse 281 poolthäälega umbusaldushääletusel. See oli Rumeenia postkommunistliku ajaloo kõige suurem umbusaldusmarginaal ning näitas, kui ulatuslik oli vastuseis Bolojani kärpe-eelarvele, millega vähendati avaliku sektori palku EL-i defitsiidieesmärkide täitmiseks. Tomac juhib PMP-d, mis sai 2024. aasta valimistel ligikaudu 2% häältest ega oma parlamendis ühtegi mandaati. Rumeenia kommentaatorite hinnangul on tema peamine kvalifikatsioon presidendi isiklik usaldus (HotNews).

Aritmeetika ei tule kokku

Tomac vajab Rumeenia 466-kohalises kahekojalises parlamendis 233 häält. Ükski realistlik kombinatsioon ei anna talle enamust ilma erakondadeta, kes keelduvad koos valitsemast. Liberaalid (PNL) välistavad kokkuleppe sotsiaaldemokraatidega (PSD), kes kukutasid Bolojani valitsuse. Reformierakond USR nõuab valitsuskohti, mille andmisele seisavad vastu nii PNL kui ka ungari vähemuse partei UDMR. UDMR-i juht Kelemen Hunor nimetas Tomaci kandidatuuri lahenduseks, mida „ei saa nimetada isegi hädavariandiks”, ning ütles, et partei teeb otsuse nädalavahetuseks.

Isegi PSD, PNL-i ja UDMR-i optimistlik liit annaks kokku ligikaudu 186 kohta (IntelliNews). Tomacil jääks puudu 47 häält. Küsitlustes 35% toetuse juures tõusev paremäärmuslik AUR boikoteerib protsessi. Tema eesmärk on erakorralised valimised.

Põhiseadusega seotud vahevalitsus

Rumeenia ametis jätkav valitsus ei saa anda erakorralisi valitsusmäärusi, mida varasemad kabinetid kasutasid EL-i nõutud reformide kiireks jõustamiseks. Üheteistkümnest allesjäänud seadusest, millest sõltub 7,5 mld € taasteraha väljamaksmine, peab üheksa nüüd läbima parlamendi (Romania Insider, IntelliNews). Palgareform, maksureform ja riigiettevõtete ümberkorraldamine vajavad kõik hääli parlamendilt, mis ei suuda kokku leppida isegi peaministris.

31. augusti tähtaeg tuleb EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu määrusest. Rahastu on liidu pandeemiajärgne investeerimisprogramm ning komisjon ei saa tähtaega ühepoolselt pikendada. Bolojani meeskond esitas muudatuste kava õhtul, mil valitsus kukutati, püüdes viia kõige raskemad vahe-eesmärgid toetustest laenude alla. See muudatus on Brüsseliga endiselt läbirääkimistel.

Droonirünnak, aga tegutsemisvõimelist valitsust pole

29. mail tabas Vene droon Galați linnas elumaja ja vigastas kaht tsiviilisikut. See oli esimene Vene relv, mis põhjustas NATO territooriumil inimohvreid. NATO idarinde riik sai otsetabamuse ajal, mil parlament ei suutnud kuu aega valitsusjuhti kokku leppida. Poola peaminister Donald Tusk kutsus NATO-t suhtuma Vene provokatsioonidesse „täie tõsidusega” ning sidus juhtumi mustriga, mis puudutab Poolat, Balti riike ja Rumeeniat (PAP). Saksamaa kantsler Friedrich Merz oli ettevaatlikum ja ütles, et tegu pole „olukorra muutumisega”.

Rumeenia konstitutsioonikohus kõrvaldas 4. juunil ühe takistuse, kui tunnistas SAFE kaitseprogrammi põhiseaduspäraseks. SAFE on EL-i skeem ühiste kaitsehankelaenude jaoks (Agerpres). 16,68 mld € laenulepe vajab siiski parlamendi ratifitseerimist, mida ametis jätkav valitsus tagada ei saa.

Mis juhtub pärast tähtaega

Kui Tomac 14. juuniks läbi kukub, nimetab president järgmise kandidaadi. Kui ka see ei saa enamust, võib Dan pärast 4. augustit parlamendi laiali saata ja kuulutada välja valimised. Tõenäoline võitja oleks AUR, rahvuslik ja EL-i suhtes skeptiline partei, mille küsitlustulemus on 2024. aastaga võrreldes kahekordistunud. Rumeenia ja Slovakkia meedia on tõmmanud paralleele Ungari õigusriigi vaidluse tõttu külmutatud EL-i rahaga (Aktuality.sk), kuigi mehhanism on teistsugune. Rumeenias on põhjus eelarve- ja valitsusparalüüs ning 15 mld € sõltub valitsusest, mida veel pole.

Euroopa Komisjoni 3. juuni kevadpakett paigutas Rumeenia ainsa liikmesriigina „ülemäärase tasakaalustamatuse” kategooriasse. See on komisjoni makromajandusliku järelevalve kõige rangem aste. Kui reformid jäävad pärast 31. augustit toppama, aegub taasteraha määruse alusel. Tähtaeg ei ole läbirääkimiste küsimus.