Rumeenia apteegivõlad jõuavad kohtusse

Riigi hüvitatavaid ravimeid väljastav apteek maksab hulgimüüjale, töötajatele ja üürileandjale tavaliselt tähtajaks. Kui riik hüvitisega hilineb, jääb vahe apteegi kanda: tuleb laenata, oma tarnijatele hiljem maksta või laoseisu vähendada. Euroopa Komisjon viis Rumeenia just selle tõttu Euroopa Liidu Kohtusse. Komisjoni hinnangul maksis Rumeenia ravikindlustusasutus CNAS, mis hüvitab apteekidele väljastatud ravimid, nii hilja ja nii järjepidevalt, et rikkus EL-i siseturuõigust.

Kolm hoiatust, lahendust ei tulnud

Komisjoni õiguslik alus on hilinenud maksete direktiiv, mis kohustab avaliku sektori asutusi maksma tarnijatele kindlate tähtaegade jooksul. Tervishoiuasutustel on selleks kuni 60 päeva, rohkem kui enamikul avaliku sektori maksjatel, kuid see ei anna õigust makseid määramata ajaks edasi lükata.

Komisjon hoiatas Rumeeniat kahe aasta jooksul kolm korda: ametlik märgukiri saadeti aprillis 2024, sellele järgnesid põhjendatud arvamused veebruaris 2025 ja jaanuaris 2026. Põhjendatud arvamus on komisjoni ametlik nõue rikkumine lõpetada, enne kui asi kohtusse jõuab. Kuna Rumeenia vastus komisjoni ei rahuldanud, läks asi Euroopa Liidu Kohtusse. Rumeenia enda esitatud andmed näitasid probleemi ulatust: CNAS maksis apteekidele keskmiselt 62–79 päeva pärast 60-päevase seadusliku tähtaja möödumist (Stiri pe surse).

CNAS vaidleb komisjoni käsitlusele vastu. Asutuse sõnul puudutab juhtum varasemat olukorda, võlad tasuti 2025. aasta oktoobrist 2026. aasta aprillini ning ravimimaksetes ei olnud 8. juuli 2026 seisuga enam viivitusi (Digi24). Õiguslikult sõltub selle paranduse kaal sellest, mida Rumeenia oli tegelikult korda teinud rikkumismenetluse otsustavaks hetkeks. Selline menetlus hindab riigi käitumist kindlal perioodil. Pärast kohtusse pöördumist tehtud parandused võivad muuta poliitilist pilti, kuid ei kustuta varasemat rikkumist tagantjärele.

Itaalia kohtuasi näitab Rumeeniale riski

Euroopa Liidu Kohus on peaaegu samasuguse juhtumi juba lahendanud. Asjas Commission v Italy (C-122/18) leidis kohus, et Itaalia rikkus hilinenud maksete direktiivi, sest avaliku sektori asutused maksid tegelikult hilinemisega. Itaaliat ei aidanud see, et direktiiv oli riigisisesesse õigusse üle võetud ega see, et makset ootavad tarnijad võisid teoreetiliselt kohtusse minna. Otsustav oli, kas riik maksis päriselt õigel ajal. Ei maksnud.

See lahend töötab Rumeenia vastu. Kui komisjon näitab, et CNAS maksis rikkumisperioodil üle 60-päevase piiri, ähvardab Rumeeniat sama järeldus. Itaalia vastas hiljem avaliku sektori maksete jälgimise platvormiga ja parandas seisu piisavalt, et komisjon menetluse lõpetas (IFEL). Rumeenia väide „ajaloolisest probleemist” muutub usutavaks alles siis, kui seda toetavad püsivad andmed: CNAS peab näitama, et maksab järjepidevalt 60 päeva sees, mitte ainult seda, et võlad enne kohtuotsust korraks ära klaariti.

Rumeenia ei ole ainus riik, kus hilinenud hüvitisi kasutatakse eelarvesurve leevendamiseks. Poola riiklik tervisekassa on pakkunud arveldustsükleid, mille järgi peaksid haiglad patsiente enne ravima ja raha alles kuude pärast ootama, sisuliselt laenates riigile oma käibekapitali (Rzeczpospolita). Ungaris on haiglate hilinenud maksed aastatepikkuste kohtuvaidluste käigus kasvanud koos viivistega (Portfolio). Rumeenia on siiski esimene liikmesriik, kelle komisjon selle praktika pärast kohtusse viis.

Kitsas reegel, tegelik mõju

EL ei korralda liikmesriikide tervishoiusüsteeme. Aluslepingud jätavad tervishoiuteenuste korralduse ja rahastamise liikmesriikidele (ELTL artikkel 168). Komisjon jõustab kitsamat reeglit: kui riik kasutab avaliku tervishoiu teenuse osutamiseks eraapteeke, peab ta neile seaduses ette nähtud tähtajaks maksma. Direktiivi mõte on vältida olukorda, kus avaliku sektori ostujõudu kasutatakse varjatud rahastamiskulude lükkamiseks väiksematele tarnijatele. Apteekide kasutamine rahapuhvrina on siseturu rikkumine, mitte riigi suveräänne eelisõigus.

Kui kohus teeb Rumeenia suhtes rikkumisotsuse ja CNAS jätkab tähtaegade rikkumist, saab komisjon tulla tagasi ELTL artikli 260 alusel. See on aluslepingus ette nähtud tee päevatrahvide taotlemiseks riigilt, kes kohtuotsust ei täida. Otsus oleks hoiatus ka teistele liikmesriikidele, kus sama maksekäitumine on tavaks saanud. Rumeenia kaitse ei sõltu nüüd enam niivõrd sellest, kas võlgu nimetada ajalooliseks, vaid sellest, kas CNAS suudab tõendada püsivat maksedistsipliini.